Nii tore, nii tore – ajakirja “Pere ja Kodu” veebruarinumbris ilmus meie reisikiri. See ajakiri on mulle peale Mika sündi kuidagi eriti armsaks saanud. Ühtlasi oli lahe see, et seal ilmusid esmakordselt trükitud kujul ka kaks minu haikut. Nimelt võttis…
Veetsime Balil veidi alla kuu ja võib kindlalt öelda, et tahame kunagi tulla tagasi sellele saarele. Mulle Bali väga meeldis, Olivia on lausa vaimustuses. See postitus pole selline klassikaline vaatamisväärsuste loetelu (neid me väga palju kirja ei saanudki), vaid pigem…
Nüüd ma ei kirjuta paigast, vaid tundest või olekust muinasjutus. See on üks ilusamaid kohti maailmas, kus ma olen olnud. Miski siinses õhus ja atmosfääris puudutas mind, soojendas mu südant ja meeli … Üks maalikunstnik on öelnud: “Kui ma nägin…
Iga maa on erinev ja mõned erinevused hakkavad kohe eriti silma. Olen varem kirjutanud näiteks USA ja Malaisia omapäradest. Keenia oli meie jaoks esmakordne visiit Aafrikasse ja seega ei osanud me midagi oodata. Kõige rohkem kartsin näha suurt vaesust, aga…
Uskumatu, et meie teisest reisist Mehhikosse on möödas juba aasta ja samas tundub nagu oleks möödunud palju rohkem aega. Sest selle aasta sisse on mahtunud nii palju, kaasaarvatud see, et meie Mehhiko pere käis Eestis külas. Dia de Muertose aeg…
Alustan uue postituste sarjaga, mille koondan ühe nime “manifest” alla. Manifest on reeglina kellegi avalik põhimõtete või reeglite kogu, meie blogi kontekstis pigem minu enda põhimõtete, eesmärkide ja mõtete kogum iseendale. Need pole kindlasti õpetusena mõeldud. Kui tunned äratundmisrõõmu (või…
Seda postitust lugedes võite kuulata biitlite lugu “Here comes the Sun”. Mika kooliotsingute ja osalt ka minu tervise tõttu jäime seekord kauemaks Eestisse. Aga kui mu olek paranes, siis otsustasime siiski kuuks ajaks Türgi ja Antalya kasuks ning olime hetkest,…
2023 oli meie elus juba teine päikeseaasta. Aasta, mil meie jaoks sügise- ja talvekülma ei olnud. Ok, ühe kuu jagu saime lund ka, sest detsembriks tuleme töö ja jõulude pärast Eestisse. Aga muidu säras kõrgel meie pea kohal juba teist…
Teekond selle uue sarja valmimiseni on olnud pikk ja see algas nagu muinasjutus … seitsme maa ja mere taga. Kirjutan siin postituses tootesarjast, mida oleme arendanud juba üle kolme aasta ja milesse oleme panustanud meeletult nii aega, raha, kui energiat.…
Selle blogipostituse pealkiri oli mul juba lennukis valmis mõeldud. “New York, I love you …” on LSD Soundsystemi lugu ja see jätkub nii. “New York, I love you, but you bringing me down …” Mõtlesin lennates siia, et kumba moodi…
Bali inspireeris mind niivõrd, et joonistasin seal lausa kaks pilti Lucky Laika Vanasõnade sarjale. Teistes Aasia riikides igaühes vaid ühe. See Bali traditsioonilistes pidupäevarõivas hiireke kiirgab kogu tolle muinasjutusaare kuldset, harmoonilist ja rõõmsameelset olemust. Sealsed inimesed elavad ja hingavad loodusega ühes…
Väga palju sõltub sellest, millises järjekorras asjad elus juhtuvad. Kõik, mida kogeme, muudab meid mingil moel, luues meie olemusele erinevaid kihte. Kui me oleksime oma reisi Bangkokist alustanud, oleks see linn mulle kindlasti hoopis teisiti mõjunud. Sellest kuidas Bangkok Tarielile…
Balile jõudes ja kogu seda ilu enda ümber nähes, kerkis mu kujutlusse pilt roosast merihobukesest. Miks just roosast? Aga sellepärast, et kogu Bali saar on nagu merevahust tõusnud muinasjutt. Merihobuke on kõige lähedasem olend lohele või draakonile, müstiline loom, kes…
Aus vastus küsimusele pealkirjas on see, et ma ei tea 🙂 Ma pole nii palju reisinud, et saaksin öelda kindlalt, et mõni linn on peajagu teistest üle. Küll saan öelda, et Bangkok on minu maitse järgi kõige lahedam linn nendest…
Mehhiko lummas mind, kui me eelmisel aastal perega seal neli kuud elasime, oma erksate värvide ja mustritega. Seal tundsin, et olen just õiges kohas ja tean, et need värvikooslused jäävad mind nüüd alatiseks saatma. Mulle on värvid kogu aeg armsad…