Olivia jõudis eile kirjutada, et käisime vaktsineerimas koroona vastu ja et enesetunne on hea. See viimane tähelepanek oli veidi ennatlik 🙂 Täpselt 7,5 tundi peale süsti hakkas meil mõlemal halb. Enne oli kõik täiesti OK, tegime terve päeva tööd ja arutlesime, et see vaktsineerimine polnud üldse nii hirmus midagi. Ja siis järsku tekkis lihasvalu ja tõusis palavik. Arsti soovituse järgi võtsime paratsetamooli ja mul hakkaski palju parem. Olivia enesetunne palju paremaks ei läinud.
Sõime õhtusöögi ära ja hakkasime last magama sättima. Algul olin lapsega mina, siis aga Olivia. Mina läksin oma tuppa ja ootasin Oliviat, et saaksime veel õhtul midagi telekast vaadata. Mida kauem ma ootasin, seda halvemaks mu enesetunne läks. Lõpuks kui saime diivanile maanduda ja telku sisse lülitada, siis oli meil mõlemal juba üsna-üsna halb olla. Palavik oli 38 kandis, kõik lihased valutasid ja lisaks hakkasin mina värisema. Üritasin jäätist süüa, ise samas täiega vappudes. Ma pole kunagi elus nii värisenud. Kui viimati nägin nii kedagi värisemas, siis oli see Olivia nn vapruse värinad peale sünnitust.
Kaua me seal teleka ees passida ei suutnud, võtsime uuesti paratsetamooli ja läksime magama. Voodisse ronides mõlemad reaalselt oigasime ja kui mu keha puutus kokku külma linaga, siis vallandus üle keha selline värinahoog, et mul lausa tõmbas lõua krampi.
Öö oli “fantastiline”. Mina praktiliselt ei maganud, vaid ainult vähkresin ja üritasin aru saada, kuidas peaksin ennast tekiga katma, sest ühtaegu oli mul palav ja samas külmavärinad.
Hommikuks oli nii minu kui Olivia seis palju parem. Lihasvalu enam polnud ja värinaid ka, aga selline korralik väsimustunne. Mul oli veel ka päeval peaaegu 38 palavik, mis praeguseks on järele andnud.
Vot selline reaktsioon vaktsiinile 🙂 Oleme ka varem ennast vaktsineerinud (näiteks gripivaktsiin jms), kuid sellist nalja pole küll kunagi varem olnud. Õnneks lugesime enne vaktsineerimist, kui viletsalt ennast Joonas tundis ja seega polnud me väga üllatunud ega ehmunud.
Olen õnnelik, et nüüd on see tehtud ja teatud kaitse peal. Kuigi keha reaktsioon vaktsiinile oli üsna rõve, kestis see siiski vaid ühe päeva ja ma ei taha mõeldagi selle peale, et olla samas seisundis nädalaid ja lõpetada pärast hapnikupuudusega haiglas.
Update: meie kaks üle 70-aastast sugulast said ka kaks päeva tagasi AstraZeneca vaktsiini ja neil polnud praktiliselt mingeid tüsistusi ega reaktsioone. Käsi veidi valutas ja oligi korras. Vot nii 😀