Olles nüüd üle aasta elanud soojas kliimas, toon välja nii Eesti kui ka sooja kliimaga riikide plussid ja miinused. Seda muidugi enda vaatevinklist.
Eestis olemise plussid ehk millest ma eemal olles puudust tunnen:
– eestikeelne kirjandus ja raamatukogus viibimine 🙂 Ma tean, mul on kiiks, aga mulle niiiii meeldivad raamatud. Nende salapärased kaaned, krabisevad leheküljed, trükimust … ja nende rahu. Olen reisil ka e-raamatuid lugenud, aga see pole päris see. Nii et iga kord võtan ikkagi 2-3 õhukest pehmeköitelist raamatut kaasa ja poetan need läbiloetult siis eri airbnb`e raamaturiiulisse. Väike tervitus teistele eestlastele kui nad sinna peaksid sattuma. Ja Eestis olles lihtsalt seisan vahepeal raamatukogus.
– pere ja sõbrad (terve meie reisi jooksul oleme nüüd oma sõpru tegelikult rohkem näinud, sest nad kuidagi mobiliseerivad end, sest oleme Eestis lühikest aega. Perega suhtleme neti vahendusel ka välismaal olles igapäevaselt)
– eesti keeles rääkimine
– eesti supakatega kino
– mõned toidud (hapukoor, tatar, hommikupudrud, või, hästi marineeritud liha)
– korralik küttesüsteem
– korralikud aknad
– paksud tekid
Eestis olemise miinused ehk millest eemal olles üldse puudust ei tunne:
– külm kliima ja kõik sellega seonduv. Siin peab justkui ellujäämise nimel võitlema – end soojalt riietama, soojas hoidma, lumes märjakssaanud saapaid, salle, sokke jne kuivatama, nohuga võitlema, midagi tilgutama, sissehingama, aurutama, loputama ja end kogu aeg hoidma ja kõpitsema. Oma käike planeerima, et mitte külmetuda ja märjaks saada, muidu algab kogu ring taas otsast peale. Keha, vähemalt minu oma, on kogu aeg stressis külmas olles. Lihased pingul, käed-jalad külmad, sest veri ei liigu piisavalt hästi 😀
– lobjakas maas. Külmast kliimast hullem on külma ja sula vaheldumine, ehk see olukord kui maapinnale tekib lopp. Siis peab end sealt kuidagi läbi sumpama tempos, mis on umbes selline, et üks samm edasi ja pool libised tagasi.
– riiete raskus, suured parameetrid ja kohmakus. Lumememme tunne, noh.
– pimedus, kaamos. Kui oled end ingveri, tee või hõõgveiniga kuidagi soojaks saanud, siis peab ka oma hinge eest hoolt kandma, et seal ei läheks sama pimedaks kui õues kogu aeg on. Me oleme praegu kokku Eestis olnud 19 päeva ja selle aja jooksul on päike paistnud vaid paaril-kolmel päeval. Valgust jääb väga-väga-väga palju puudu. Eriti kui oled ühe aasta jooksul enamus päevadel harjunud sellega, et päike paistab hommikust õhtuni.
– uudistevoog. Pidev ja murelik uudistevoog, milles Eestis olles ikka viibime. Välismaal jälgime muidugi ka, mis Eestis ja maailmas üldiselt toimub, kuid see pole seal justkui nii tähtis. Loomulikult loob see kohutav sõda fooni, mis saadab meid kõiki ja kõikjal. Kuid ma mõtlen pigem seda üldist uudistevoogu, mis on murelik (elektri ja toidu hinnatõus jne) ja millest me korteri ja auto müügiga välja astusime. Muidugi tajume ka meie hinnatõusu, kuid kuna meil hetkel pole laene ega kohustusi, siis oleme justkui puhkeolekus ja mõneks ajaks rattalt maas.
– inimesed ei vaata tänaval vastu tulles üksteisele otsa, ei tervita.
Praegu vaatan neid punkte ja näen, et plusse on arvulislet isegi rohkem. Aga miinuspoole omad on lihtsalt nii rängad, et kaaluvad mu jaoks need plussid üles. Võibolla on see ka mu vanusest tingitud. 40 aastat talusin selle jama ära (nooremana oli kõik kergem ja ka külm ei teinud nii liiga), aga jah, nüüd on piir ette tulnud ja tahan rohkem sooja, kergemat ja rõõmsamat elu. Tahan, et ka Mikal oleks päikseline elu. Mäletan, et mu lapsepõlves oli alati suvi, see tähendab, et talve unustasin lihtsalt ära 😀 Aga tahan, et minu lapsel päriselt olekski enamus aega soe ja mõnus ja et suvi kaisutaks teda enamus osa aastast.
Välismaa ja sooja kliima plussid:
– soe kliima ise. Päike, soojus, valgus ja sellest tekkiv energia mu kehas. Mul on reaalselt rohkem jaksu ja rõõmu kohas, kus päike enamasti paistab.
– kerged riided ja kerged jalanõud. On niiiiii mõnus astuda toast õue, ilma et peaks laadima selga hunniku riideid. Minna õue ja tunda, et seal on sama soe kui toas, sageli pigem soojemgi 🙂
– lokkav eksootiline loodus. Kõikvõimalikud puud, palmid, taimed, õitsvad põõsad ja väädid ning muidugi kõigis värvitoonides õied, õied, õied ja marjad ning muud viljad nende ümber lendavad suured kirkad liblikad ja linnud.
– uus kultuur. Teistmoodi ajalugu, traditsioonid ja märgisüsteem. Ehk see on uude riiki minnes alati natuke nagu mäng. Tahad jõuda kindlasse punkti ning selleks tuleb teha seda, seda ja seda. Ajule väga hea trenn. Ja iga uus keel ja kultuur rikastavad tohutult ning muudavad maailma avaramaks ja meid avatumaks.
– värske õhk. Kuna ilm on soe ja me tahame seda uut riiki avastada, siis kõnnime palju ja viibime ka palju värskes õhus.
– värvid. Kõik värvid lihtsalt ON päikselistes maades kirkamad, sest sealne valgus on kirkam. Värvidemöll on mind alati inspireerinud ja mul ei saa neist iialgi küllalt.
– vähem stressi. Me töötame oma reisidel, kuid soojas kliimas on ikkagi vähem ka tööstressi, sest uus ümbrus, värske õhk, kaunid vaated ja maitsev toit muudavad elutunnetuse eriliseks. Isegi argipäeval. Isegi kui oled juba harjunud reisima ja välismaal elama. Tüdimust lihtsalt ei teki.
– uued kohad. See punkt on tihedalt seotud eelmisega. Uutes kohtades pole raskeid ega halbu mälestusi, mis ühes kohas elades paratamatult tekivad. Nii on uutes paikades lihtsam leida oma rõõm ja kergus, sest sa oled seal justkui puhtal lehel.
Välismaa ja sooja kliima miinused:
– maavärinate ja muude katastroofide suurem oht.
– kõiksugu putukate, ussikeste ja muude huvitavate tegelaste suurem hulk, sageli ka korterites 😀
– välisjalanõudega tubades käimise komme, korterisse kolides peab alati mitu korda põrandaid üle pesema.
– kõhuhädad. Paaril korral reisi jooksul on meil kõigil ikka mõni kõhuhäda, võõra toidu või vee tõttu. Aga väike paast aitab siin alati ja ohh kui hästi maitseb siis toit, kui taas rohkem sööma hakata.
Enne reisimisega alustamist oli ikka vahel see mõte, et mis siis kui … Ja vahel küsivad sõbrad veel praegugi, et mis te siis teete kui … Ikka see, et mis saab siis kui juhtub see, see ja see. Aga ringi rännates olen mõistnud, et kõikjal maailmas on inimesed oma põhiolemuselt üsna sarnased. Kõik nad soovivad sarnaseid asju ja … olla õnnelik. Kui sa oled võõral maal, siis on inimesed su vastu kuidagi eriti lahked, sest sa oled justkui haavatavam kui oma riigis. Seega tunnen, et oleme hoitud – ükskõik, kus parasjagu oleme. Ja kui abi küsimisel sõnu napib, siis google translate aitab alati 😀
Nii et kokkuvõtteks. Praegusel hetkel võidab soe kliima minu jaoks siiski Eestis olemise sügise ja talve ajal. Samas on tore korraks (1,5 kuud) siin olla ja lumel liugu lasta ja sõpradega kokku saada.