Viimane päev Lissabonis. Istume Bolti taksosse ja sõidame lennujaama.
Taksojuht: Para casa?
Mina: Sorry?
Taksojuht: Para casa? To home?
Mina: Oh…yes, yes…sim, sim.
Taksojuht: Italia?
Mina (veidi kurvalt): No. Estonia.
Naljakas, et meid tihti peetakse itaallaasteks 🙂 Lissabonis pakuti kaks korda, et oleme Itaaliast ja korra, et Hispaaniast. Ja karta on, et see pole viimane kord. Üks asi on välimus – mina olen tõmmu ja Olivia juuksed on ka tumedad – aga mulle tundub, et osaliselt arvatakse nii, sest me oleme hullult lärmakas perekond 😀 Nagu really, piinlik on, aga ükstapuha kus me oleme, on meie pere kisa kõige kõvem.