18. augustil tähistas Koolibri oma 30. sünnipäeva. Nad on nii kihvt kirjastus, et korraldavad iga aasta augustis oma Nõmmel asuva maja hoovis uhke aiapeo. Viimastel aastatel oleme ka meie kutse saanud ja see teeb südame nii soojaks. Seekord küsisime, et kas tohime ka Mika endaga kaasa võtta. Tohtisime!
Tol päeval sadas paduvihma ja oli augusti kohta kõle ilm. Aga kui jõudsime Nõmmele ning Kadrile, Katrinile ja Kallele õnne soovisime ja lilled ulatasime, hakkas isegi päike paistma. Seekord oli samblane ja pohlamarjane aed eriti pidulik. Kadri pidas väga liigutava ja sooja kõne …
… ja juba palutigi külalisi toitu maitsma. Oli eriti armas taas paljusid tuttavaid näha ja nendega juttu vesta.
Aeg lendas ja juba oligi Lexsoul Dancemachine laval. Koolibri kutsub oma peole alati mõne laheda bändi. Selleõhtuse valikuga olime eriti rahul. Võnkel, kus me Tarieliga käisime, nad esinesid, kuid mitte sel päeval, kui meie seal olime ja kevadel ei õnnestunud ka Põhjalasse neid kuulama minna. Kuid nüüd olid nad siinsamas – käegakatsutavas läheduses. Kohe kogesime ka, et bändi nimi ei ole ilmaasjata dancemachine! Mika jalad tõmbas “tantsumasin” juba esimese loo taktidega liikuma. Ja nii see läkski – Mika tantsis kogu peo … ja tõmbas oma siira ja julge tantsuga kaasa ka teised. Robert Linna ütles: “Esimene tantsija on olemas!” Ja julgustas ka teisi lava ette tulema. Nii me siis tulimegi. Armastame Tarieliga mõlemad väga tantsida ja tundub, et Mika on meilt mõlemalt tantsugeeni kaasa saanud. Varsti oli meil jahedast ilmast hoolimata keha kuum. Ja bänd ei andnud mahti hinge tõmmata, vaid kruttis hoogu üha juurde.
Kuid Mika ei tantsinud vaid meiega. Tema lemmikuks oli hoopis andekas kirjanik, Kairi Look. Kui nad esimese poole bändi ajast olid ära tantsinud ja teine sett algas, küsis Mika, et kus see ilus kollaste pükstega tädi on. Ning kutsus Kairi uuesti endaga hüppama. Kairi oli nobe ja alla ei jäänud 😀
Muusika vaheajal pakuti vaarika-kohupiima torti, mis oli ülimaitsev. Mika nautis seda ka, aga peagi küsis: “Millal punane bänd tagasi tuleb?” 😀 Ka meie ootasime. Kui bänd ruumist väljus, palusime ka autogramme ja tänasime laheda musa eest! Muusikud omakord tänasid, et meil nii tore laps on, kes peo käima tõmbas.
Lexsoul Dancemachine on esimene bänd, kellega Mika ühele pildile sai.
Nii et lahkusime väga lahedate emotsioonidega laetult. Aitäh Sulle, särav Koolibri! Pikka iga ja uhkeid lennukaari!