Kui Mika sündis, siis muidugi tundsime suurt rõõmu. Võib öelda, et ka teatud side oli olemas selle väikese inimesega ja soov ning kohusetunne tema eest hoolitseda. Kuid polnud armastust. Rääkisime sellest Oliviaga ja meie tunded olid sarnased. Julgesime seda endale tunnistada ja…
Meile tundub, et Mika on erakordselt palju naeratav laps. Võrdlusmomenti pole, aga äkki iga beebi ei naerata nii palju? Uurisin oma ema käest, et kas ka mina naeratasin beebina. Ema ei mäletanud, et oleksin kuidagi eriliselt palju naeratanud, kuid talle…
– Vorstikest tahad? – Ooo, meil on vorstikesi! Neid saab sinna taimetoidu sisse panna, mida täna teeme.
…siis see on tema võte 😀
Vaatame Oliviaga telkut, ta näeb (mulle küll tundmatut) ühte Eesti naisnäitlejat ja hõiskab: “Aa, ma tunnen teda. Kunagi olime ühel peol ja ta oli oma kallimast lahku läinud ning ma lohutasin teda. Ta oli nii soe, mõnus oli teda kallistada”…
– Mul on siin tablett laual, peale sööki võtan. – Jah, mul on ka siin oma tablett laual. #jahseeonvanadus
Eile käisime Mikaga esimest korda näitusel. Maarjamäe lossi tallihoones oli viimaseid päevi “100 Soome asja” ja Olivia tahtis seda väga näha. Keegi meist polnud varem Maarjamäe lossi kompleksis käinud ja olime väga üllatunud nähes kui ilus ja lahe seal on.…
Prisma jahutatud toodete osakonnas (vähemalt Kristiine omas) on nii külm, et ma iga kord tunnen seal ennast nagu mingi krdi Talitundru elanik. Eriti karm on suvel, kui lähed sinna plätude, t-särgi ja lühikeste pükstega :/
– Ega sul ebamugav pole? – Ei, ei ole. Mõnus on. Ega sul raske pole? – Ei, ei ole. Mõnus on. #õnnetunne
Mul oli jäänud selline mulje, et beebid lõhnavad kuidagi eriliselt ja et see lõhn on väga hea. Ma ei kinnita seda fakti 🙂
See on midagi uut, kui arst minu nähes kümme minutit guugeldab ravikuuri osas 🙂 Ei, ma usun, et kindlasti olid need vastavad ametialased kodulehed, kuid ikkagi oli veits funky tunne.
Ma varem mõtlesin, et beebi imetamine on selline zen värk: beebi vaikselt imeb, äärmisel juhul veidi nohiseb. Tuleb välja, et see on palju intentsiivsem tegevus 🙂 Matsutamine, ruigamine ja habamine kaasnevad üsna tihti selle toiminguga. Kogu asi näeb kohati välja…
Kunagi sai kõvasti blogitud. Nii umbes kümme aastat tagasi 🙂 Nüüd, kui Mika on sündinud, tekkis tunne, et on vaja uuesti väljendada ennast blogi kaudu. Eks näis, kauaks mul seda huvi on 😀 muahaha