Tsitaat #123 Parem, kui ma arvasin!

Mika vaatab ennast peeglist: Parem, kui ma arvasin!

Mika vaatab ennast peeglist: Parem, kui ma arvasin!

Autorendifirma proua: Auto on teie jaoks valmis homme.Mina: Igaks juhuks täpsustan üle, kas auto on ikka punast värvi? Mu pisitütar soovis punast autot.Autorendifirma proua: Jaa, auto on punane. Kuna sõidukit hakkab kasutama ka Teie tütar siis tuleb teine kasutaja samuti…

Mika räägib mulle oma pildist: Ja siin on salatimasin. Need teravad asjad on matšalkad.Mina: Eee…matšalkad?Mika: Jah, nuuh need, millega kookost lõigatakse. Matšalkad.Mina: Aaa…matšeetesid mõtled?Mika: Jah, just, matšeeted!

Teen arvutiga tööd ja üks asi ei taha kuidagi õnnestuda. Kõrval istub Mika, kes näeb minu frustratsiooni ja ütleb: “Issi, võta rahustuseks üks viinamari”.

Mika on nende airbnb ja üürikorterite reeglitega ära harjunud 😉 Mika on voodis ja ma valan talle seal lusika peale köharohtu. Mika: Ole ettevaatlik, issi! Ära voodi peale vala, muidu peame voodi kinni maksma.

Poe kassajärjekorras. Mika soovib osta mingeid eriti keemilisi komme.Mina: Ei, see on kräpp.Mika: …?Mul on kiire asjade ladumisega kassalindile ja ma ei jõua seletada Mikale, mis asi on kräpp ja miks me seda ei osta.Mõni hetk hiljem Mika uuesti: Kas…

Olivia: Mika, ruttu magama!Mika: Vaata, et sa siis cornflakes’e ei pudista voodisse!Olivia: ?Mika: Ma juba tean sind! Mina magan, issi teeb tööd ja sa sööd cornflakes’e voodis ja jood kohvi.

Mul on kõht korrast ära ja tunnen ennast üsna viletsalt. Mika (murelikult): Kuidas sul on issi?Mina (üritades olla rõõmsameelne): Parem, kallikene, parem.Mika (juba nii läbinägelik): Ei tundu küll, et oleks parem…. Avaldasin selle postituse Facebookis ja Ohhsanugis ehk äärmiselt andekas…

Mina: Mika, meil on emmega sulle üllatus! Ostsime ühed piletid ära.Mika: Oooo, ma tean! See on loterii!Mina ja Olivia: ???Mika: Nuuh, Lottemaa piletid!

Mul tekkis Mehhikos blefariit. Hommikuti on eriti nõme üles ärgata ja peeglist ennast vaadata. Hommikuti jookseb Mika meie voodisse ja ma mõlten, et las Mika ütleb, kuidas mu silm on. Mina: Mika, kuidas mu silm on?Mika: ULAMULK!!! See on Mika…

Peale Cancuni ja Chan Cehmuyili lendasime Chiapase osariiki. Maandusime kolmeks päevaks osariigi pealinna Tuxtla Gutiérrezesse, seejärel veetsime veidi üle nädala San Cristóbal de las Casases ning siis tulime veel umbes nädalaks Tuxtlasse. Olivia kirjutab peagi San Cristobalist, aga mina võtan…

Olivia räägib teises toas telefoniga, meie Mikaga kuulame pealt ta juttu. Mika: Mis ta ütles? Mis asi on tal pesemata?Mina: Juuksed.Mika: Juuksed…ja põrandad ka!

Mika on üldiselt lahke inimene. Tema jaoks ei ole probleem jagada oma sööki või mänguasju. Alati armastab ta anda raha ka tänavamuusikutele. Seda kommet olen talle õpetanud juba algusest peale ja Mika hea meelega viib mündi muusikule ning jääb hetkeks…

Teeme Mikaga Insta jaoks tantsuvideot ja ma hakkan hingeldama.Mina: Mika, pea hoogu. Ma ei jõua. Ma olen vanamees.Mika: Sa pole vanamees, sa oled mu issi.

Reisi kõige lahedamad hetked on need, kui satud mingisse olukorda, mida ei osanud planeerida ja mis armsalt üllatab sind. Näiteks hommikul jalutasime läbi pargi, kus juhuslikult avastasime väikese laada, võtsime väikese taco ja tädi, nähes kui kiiresti taco kadus meie…