See pole küll mingi videopostitus, aga ei saanud jätta seda ka lisamata. Kuulsin fragmenti sellest loost ühes filmis ja see köitis kohe mu tähelepanu. Panin filmi pausile, otsisin ruttu selle loo üles ja armusin jäägitult. Kui järgmisel hommikul voodis lasin seda Oliviale, siis mingi hetk hakkasin lihtsalt lakkamatult nutma, mida pole juba aastaid teinud. Hämmastav ikka, kuidas kellegi looming vajutab just nende õigetele nuppudele ja sinus avanevad peidetud tunded, varjatud mõtted ja lukustatud pinged. Minu jaoks osutus selliseks võtmeks just see lugu.