Tsitaat #11 Hulluks!

Proovin Mikale mütsi pähe, et kas on paras või on see kasvavale lapsele juba kitsaks jäänud. Mina: “Tundub, et siiski liiga väike on see müts sulle.” Mika: (nähtavalt rahulolematu olekuga) “Sa ajad mu hulluks!”
Proovin Mikale mütsi pähe, et kas on paras või on see kasvavale lapsele juba kitsaks jäänud. Mina: “Tundub, et siiski liiga väike on see müts sulle.” Mika: (nähtavalt rahulolematu olekuga) “Sa ajad mu hulluks!”
Lepime nüüd ühes asjas kokku. Kui algul õpetad lapsele klassikalised võlusõnad “Abrakadabra! Hookus Pookus!” ja siis kunagi hiljem räägid talle, et sõna “Palun” on ka võlusõna, siis pole vaja imestada, kui laps küsimusele “Aga kus on võlusõna?” vastab nüüd “Abrakadabra!…
See on nii naljakas, kuidas Mika hääldab sõna “helikopter” – see kõlab täpselt nagu vanaema nimi, “helgikoppel” 🙂
Mika sööb suppi ja teatab rahulolevalt: “Nämma vedelik!”
Laps on juba omandamas neid “huvitavaid” vestlustehnikaid, kus ta kordab ühte ja sama asja sada korda. Üldiselt need mind ei ärrita ja ma isegi mõnuga mängin kaasa: kordan tuima järjekindlusega oma vastust, kuni Mika ise ära tüdineb. Aga täna suutis…
Kui Mika ütleb “Mikal on maailma parim issi”, siis tunne on selline:
Hakkab pihta 🙂 Äsja teatati, et “Kui Mika suureks kasvab, hakkab ta veini jooma”. Jah, kallis laps, vahepeal on klaas veini ainus asi, mis aitab 🙂 Eriti kui sul on kaheaastane rüblik, muahaha!
Käisime maal saunas ja saime herilastelt tsusata 🙂 Esimese (reeturliku, otse selga ja veel siis, kui ma last hoian süles ja ei saa eriti midagi ette võtta) nõela sain mina veel enne, kui jõudsin sauna ust avada. Saunas arutlesime, et…
Käisime paar nädalat tagasi Mikaga Lätis loomapargis ja kui hakkasime sealt ära tulema, siis tütreke võttis selle koha külastamise kokku ühe lausega: “Kaamelid olid kõige hullemad!”
Ilmad on läinud jahedamaks. Jalutame Mikaga ja ta ütleb mõtlikult “Sügis on nüüd käes”. Lapse suu ei valeta 🙂
Kuna Mika on meie ainus laps ja varem eriti kokkupuuteid väikeste lastega pole olnud, siis on meie jaoks kõik uus. Mulle tundub, et Mika räägib parajalt, aga paljud inimesed on öelnud, et ta räägib kaheaastase lapse kohta ikka väga hästi…
Kuna Mika nüüd lobiseb vahetpidamata, siis hakkan neid tema tsitaate siia kirja panema. Tänane pärl oli selline: Mika sätib ennast diivanile magama ja siis teatab: “Mika läheb unemaale. Oma poega otsima.” Me olime Oliviaga nagu nii:
Mika on väga jutukas ja see on nii lahe! Tema suust juba tuleb selliseid pärleid, et kuku või maha. Just teatati mulle, et “Issi on kuri, emme on hea, Mika on ilus” ja ise naerab 🙂
Mika pole veel päris kaheaastane, aga juba tuli ära esimene moeteemaline soovitus ning seda mitte oma riietuse osas, vaid minu peakatte valikul. Hakkan last välja sättima, tõmban nokatsi pähe ja siis äkki tuleb väga vaidlemist mittetaluv “Issi! Müts ei sobi!”…
Paar päeva tagasi lisandusid Mika sõnavarasse need kaks mitte kõige meeldivamat sõna: “Ei taha!” ja “Kohe!” ning just sellisel kujul, hüüumärkidega. Eks ta juba mõned kuud näitab ka oma iseloomu, kuid nüüd nende sõnadega on asi veel konkreetsemaks läinud. Vahepeal…