Tsitaat #106 Vamos, vamos!
Mina (kiirustades Mikat tagant): Mika, vamos, vamos!Mika (kaeblikult): Issi, ma ei jõua nii ruttu vamost teha!
Mina (kiirustades Mikat tagant): Mika, vamos, vamos!Mika (kaeblikult): Issi, ma ei jõua nii ruttu vamost teha!
Minu lapsepõlves lapsed mängisid väljas üksinda ja keegi vanematest ei jälginud neid. Tundide ja päevade kaupa. Nüüd on teised ajad ja paljud lapsevanemad (sh ka meie) on palju ettevaatlikumad. Eestis me küll ei julgenud Mikal minna üksinda hoovi mängima ja…
Mul on lapsepõlvest üks õnnelik mälestus. Isa sõber, kes elas tollel ajal (ehk nõuka ajal) Saksamaal, tõi meile külakostiks kaks paksu tootekataloogi ning kaks pakki küpsist. Miks ta need kataloogid tõi, on praegu küll täiesti arusaamatu, aga siis oli see…
Oleme nüüd olnud Mehhikos 4,5 päeva ja mõtlesin, et panen kirja esimesed muljed. Nende järgi muidugi ei saa teha mingeid järeldusi – 4,5 päevaga pole võimalik saada aru kohalikust elust ja mõista teise rahvuse omapärasid. Aga siiski mõned mõtted, äkki…
Mika lasteaeda toodi rantšo loomad ja tütreke jagab minuga õhtul muljeid: Seal oli üks sokk, ta oli aktiivne. Ja seal oli kits, ta oli tiine.
Viimane päev Lissabonis. Istume Bolti taksosse ja sõidame lennujaama. Taksojuht: Para casa?Mina: Sorry?Taksojuht: Para casa? To home?Mina: Oh…yes, yes…sim, sim.Taksojuht: Italia?Mina (veidi kurvalt): No. Estonia. Naljakas, et meid tihti peetakse itaallaasteks 🙂 Lissabonis pakuti kaks korda, et oleme Itaaliast ja…
Mika vaatab “Jääaega”. Mammut Manny: Ma pole paks. See on lihtsalt mu kohev karvastik.Olivia: Heh, Tarieli, sa saad ka nii öelda. Ei nooh aitäh, kallis 😃
Käisime Oliviaga väljas ja ma ei mäleta, et oleksime sellest Mikale väga detailselt rääkinud, aga tütreke kuuleb kõike ja tal on väga hea mälu 🙂 Järgmisel päeval Mika: Issi, mängime, et me läheme sinuga välja.Mina: OK, mängime.Mika: Siis peame tellima…
Kolime ühest Lissaboni korterist teise. Palun Mika appi pakkima asju ja ütlen, et ta tooks asjad kapist ära. Mika avab kapi: Mida hullu pesa te olete siia teinud!
Olivia armastab fotosessioone. Mina ka, aga mulle meeldib, kui fotod pole kõik poseeritud, vaid pigem elulised. Näiteks Mika 2. sünnipäeva fotod on just sellised – meie sõber Elina Sildre (kes lisaks sellele, et ta on andekas illustraator, on ka väga…
Vaatame Mikaga loodusmuuseumis loomade topiseid ja luukeresid. Jõuame kilpkonna luukere juurde. Mina: Mika, kes see on?Mika: eeee….Mina: Kellel on kilp?Mika: Rüütlil?
Mika on suur emojide fänn. Me ei luba tal “telefonis olla” just väga tihti ja kui ta saab seda teha, siis ikka emojisid saates. Oleme ühel päeval otsustanud minna Lissaboni tõllamuuseumisse. Uurime kõiki neid iludusi ja jõuame ühe väikese tõlla…
Nonii…me tegime selle ära. Alustasime oma plaaniga hakata rohkem reisima järgmise kolme aasta jooksul. Mai alguses arutlesime Oliviaga, et millised meie tulevikuplaanid võiksid olla. Tundsime, et vajame mingit muudatust. Pakkusin siis Oliviale kaks varianti: kas teeme meie korteris ühe korralikuma…
Mulle tundub, et mina ja Olivia üritame pidevalt õpetada Mikale uusi asju ja näiteks tähtedega tegime tutvust juba väga varakult. Lasteaias saab ka pidevalt uusi teadmisi – eriti meeldivad mulle need luuletused ja laulud, mida Mikale seal õpetatakse. Kuid Mikal…
Sõidan Mikaga autoga koju, kuhu kohe-kohe peaks jõudma tema täditütar oma vanematega. Mika: Ma pean mõtlema, millise näoga ma külalisi vastu võtan.Mina: Mis? Mis mõttes “millise näoga”?Mika: Nuuh mu tavaline nägu ei sobi.Mina: Jah? Ja pead uue näo valima?Mika: Jah.…