Chan Chemuyil

See tuleb fotoderohke postitus. Kui sulle meeldivad armsad väikesed värvilised majad, siis on sulle siin midagi huvitavat 🙂 Olivia juba kirjutas, kuidas me kolisime džunglisse. Nüüd väike ülevaade ka minult: järgnevas videos lühidalt meie külast, allpool aga pikem kirjeldus ja rohkem fotosid.

Oleme olnud Chan Chemuyilis poolteist nädalat ja nelja päeva pärast liigume edasi (õigemini küll tagasi) Cancuni. Chan Chemuyil on väike küla Yucatani poolsaarel, Cancunist lõuna poole (umbes 120 km), 20 km kuulsast kuurortlinnast Tulumist. Külas on 243 majakest, enamus väikesed, ühekorrulised, umbes 50 ruutmeetrit pinda. Maja taga väike hoovike, nii paarkümmend ruutmeetrit.

Rääkisime kanadalastega, kes siin talviti elavad ja nad rääkisid, et küla ehitati 20 aastat tagasi ehitajate jaoks (ei saanud küll täpselt aru, mis ehitajatele…ju siis oli mingi suurem ehitusobjekt siinkandis, kuhu oli vaja palju ehitajaid sisse tuua) ja mõni aasta hiljem jäi küla täiesti tühjaks, sest kohalikud ei olnud nendest majadest huvitatud. Üks Texasest pärit ameeriklane avastas selle koha ja ostis enamus maju riigilt välja. Majad tehti korda ja müüdi ameeriklastele ja kanadalastele, kes hakkasid siin talvituma ehk need on nn snow birds, nagu ameeriklased neid nimetavad. 15 aastat tagasi maksid majad 25 000 USA dollarit, hiljem juba 35 000, praegu maksavad väiksemad majad umbes 100 000 – 140 000 dollarit. Praegu on majade omanike seas ka Euroopast ja mujalt pärit inimesi. Külas on päris mitu maja, mis on airbnb-d.

Mis siis selle küla plussid on ja miks inimesed tahavad siia tulla? Esiteks, muidugi kliima. Suur osa aastast on siin väga ilus ilm ja eriti meeldib Yucatani kliima inimestele, kes elavad külmemates kohtades. Teiseks, kuigi Chan Chemuyil on Cancun – Playa del Carmen – Tulum turismiteljel, on ta siiski piisavalt kaugelt Tulumist, et hinnad poleks väga kallid. Nuuh…mingi megaodav ta ka pole. Meie majakene (korralik, puhas, kuid üsna askeetlik) maksis kaheks nädalaks 900 eurot. Tulumis oleks pidanud arvestama vähemalt paar korda kallima elamispinnaga. Aga asukoht on hea, sest paljud rannad, cenoted ja muu meelelahutus on väga lähedal. Kolmandaks, külast vaid kilomeetri kaugusel on üks väga ilus ja puhas rand – Xcacel on looduskaitseala (merekilpkonnade pesitsemispaik), seega randa hoitakse korras, see on tasuline (veidi alla 5 euro täiskasvanu kohta) ja avatud 10-16 kuuel päeval nädalas.

Seda puhta liiva ja veega ning suhteliselt inimtühja randa külastasime mitu korda ja veetsime seal lõbusalt aega! Tõeline paradiisirand. Mina ja Olivia polegi varem sellises kohas käinud, Mika jaoks aga juba tavaline rutiin. Veab tüübil 🙂

Maja läheduses on ka mitu cenotet – allikaveega ujumiskohta. Nendest kirjutan mõni päev hiljem, aga see on suur luksus, kui kristalselt puhta veega cenote on majast vaid 200 meetri kaugusel ja saad seal ennast kuumal päeval jahutamas käia!

Külast umbes kilomeetri kaugusel on küla Chemuyil, kus elavad kohalikud inimesed. See pole üldse nii korralik ja steriilne, kui Chan Chemuyil, kuid samas väga tore koht – kohalikud inimesed on soojad ja sõbralikud. Seal on mitu söögikohta (väga maitsvate söökidega), väikesed külapoed, lasteväljakud, tänavatoidukärud, isegi pesumaja.

Nüüd aga siis hunnik fotosid Chan Chemuyilist. Ma ei suutnud lihtsalt peatuda, meie küla majad on nii ilusad! Kõik suht ühtemoodi, samas igal majal mingi oma kiiks.

Ja lõppu veel üks pärl. Õhtusel jalutuskäigul avastasime ühe maja juures askeldamas kaht noort: kutt (Instagramis @888foton) maalis seinale imeilusaid papagoisid ja lilli, tüdruk pildistas ja aitas. Hakkasime juttu ajama ja selgus, et noored on Argentiinast ning on viimased kolm aastat reisinud ning teinud kunstiga seotud juhutöid.

Kas ma kujutaksin ennast vanaduses Chan Chemuyilis talvesid veetmas? Kes teab, miks mitte 😉