2012. aastal joonistasin koostöös Ionel Lehari ja Identityga Linnupiima kommikarbile kaanepildi. Ionel soovis sellele minu piltide muinasjutulist tunnetust. Töötasime mitme variandiga, kuid lõpuks otsustasime fööniksist ja paabulinnust inspireeritud linnu kasuks. Mulle nii meeldis seda pilti joonistada! Linnu keha katsin peene…
Mika vaatab pealt, kuidas Olivia töötab: Mida? Sa jälle maalid ve?
Olivia läheb välja jalutama, mina jään Mikaga koju. Mõne aja pärast Mika: Issi, nii vaikne on, eks, kui emmet pole?
Mehhikos olles tekkis mõte, et võiks lasta end Tarielil sealsetes rahvarõivastes jäädvustada. Otsisin sobivat kohta ja leidsin ideaalse – Frida pargi. Seal oli imeline betoonkaartest kolonaad, mille alla tekkis lahe valguse ja varju mäng. Siin, Ateenas, tuli ka tahtmine end…
Igal aastal joonistan Mikale tema sünnipäevaks pildi. Sean selle kokku tähtsaimatest hetkedest tema elus sel aastal. Mika sai 24. juunil 5-aastaseks ja peaagu pool sellest tema eluaastast veetis ta koos meiega Mehhikos. Nagu meilegi läks Mehhiko väga hinge ja on…
Räägime Mikaga teel randa maailma asjust ja ta avaldab täiesti täiskasvanulikke mõtteid.Mina: Mika, sa oled nii tark.Mika: Ma olen ju teie laps! Pooled rakud on issilt ja pooled sinult ja kokku saingi nii targaks.Mina: Sa oled hea inimene, Mika!Mika: Sa…
Teate seda väljendit “Kahe tule vahel”? Täna, kui Olivia rääkis mulle midagi ja samal ajal Mika ka midagi väga pingsalt seletas, siis Olivia ütles: “Tarieli, sa oled kahe naise vahel.” Jep, nii on…ja mida vanemaks Mika saab, seda keerulisemaks läheb…
Lapsepõlvest peale on mulle armsaim muinasjutt vendade Grimmide “Lumivalgeke”, seda suuresti just Siima Škopi loodud karakteri tõttu. Selle andeka kunstniku raamitud pilt kahvatust ja süsimustade juustega neiust seisis vanal raadioaparaadil, otse mu voodipäitsis. Kogu lapsepõlve oli see esimene kujutis, mida…
Üks mu ümbermaailmareisil käinud hea tuttav ütles, et reis muudab sind ka hiljem, peale seda kui teekond ise on juba lõppenud. Olen temaga nõus. Mehhiko on nüüd osa minust ja jääb nii alatiseks. Kuid Mehhiko mõju oli minus juba enne…
Olen oma elus kaua aega olnud sõber, abikaasa, illustraator, koeraomanik .. ja lasteta naine. Siis, 36-aastaselt, olin korraga ema. Kõik need teised rollid on minuga olnud nii kaua aega, et vahel tabab see mind siiani rõõmus-uhke üllatusena ja maailm jääb…
Eile oli minu Mehhiko kodukontoris eriti mõnus tööpäev. Mulle toodi nimelt avatud ja joogivalmis kookospähkel otse koju, ilma et ma oleks seda tellinud 😀 Joonistasin parasjagu kui kuulsin akna taga mingit kopsimist, piilusin aknast ja nägin, et mehed võtavad kookospähkleid…
Cancún on esimene linn Mehhikos, kus me elame. Oleme nüüdseks siin olnud peaaegu kolm nädalat ja juba ülehomme liigume edasi Tulumi lähistele. Sellepärast panengi kirja mõned lõhnad, maitsed, värvid ja mõtted, mida see linn on mulle andnud: – Cancún asub…
See oli kõige suuremate muutuste aasta meie arengus inimestena viimase 5 aasta jooksul. Viimane sarnane kogemus oli tütre sünd. Tundub uskumatu, et see kõik toimus meiega ja mahtus ühe aasta sisse. Kõige vabastavam tunne oli tajumine, et me ei vaja…
Mika vaatab “Jääaega”. Mammut Manny: Ma pole paks. See on lihtsalt mu kohev karvastik.Olivia: Heh, Tarieli, sa saad ka nii öelda. Ei nooh aitäh, kallis 😃
Kuna täna on halloweeni öö ja Mika vahetas enne uinumist kolm kostüümi – luukere, printess ja kass – siis meenus mulle, et ka minul oli kunagi selline luukere kostüüm. Kuigi 2005. aastal ei tähistanud me halloweeni, vaid oli Kristi sünna-stiilipidu…