Esimest korda tunnetas Mika enda väiksust ja maailma suurust. Või vähemalt ta esimest korda rääkis sellest meile.
Mika: Kui ma mõtlen teiste inimeste ja kohtade peale, siis ma tunnen, et mind nagu poleks. Ma nagu kaon ära.
Jah, kallis, see on osa maailmast. Tunda vahel, et sa oled vaid liivatera hiiglaslikus liivakellas ja sinust ei sõltu midagi.