Märkamatult ja kuidagi väga järsku (nagu ikka need asjad on) on Mika hakanud rääkima 🙂
Ok-ok, mitte veel päris rääkima, aga siiski ta sõnavara on viimase paari kuuga plahvatuslikult kasvanud kahest-kolmest sõnast saja sõnani. Ta ei oska neid kõiki veel päris hääldada (“s” täht on see kõige keerulisem), mõned on lühendatud versioonis (mandariin on martin) ja mõned pole nö päris sõnad (nagu “aua” (koer) ja “mjäu (kass)), kuid reaalselt Mika oskab ise öelda enam kui 100 sõna. Google ütleb, et 20-kuune laps peaks oskama vähemalt 12-15 sõna. Sellest oleme kõvasti ees igatahes 🙂
Lisaks nendele sajale on teine sama palju või isegi rohkem sõnu, millest ta saab aru, kuid ise ei oska öelda. Nende seas ka sellised eksootilised eksemplarid nagu “flamingo” ja “tuukan” 😀
Lahe on see, et viimase paari nädalaga on lisandunud ka intonatsioon. Kui varem oli “jaa” lihtsalt “jaa”, siis nüüd võib sellel olla väga mitmeid varjundeid sõltuvalt sellest, mis tunded Mikal selle “jaaga” parajasti on.