Laps on juba omandamas neid “huvitavaid” vestlustehnikaid, kus ta kordab ühte ja sama asja sada korda. Üldiselt need mind ei ärrita ja ma isegi mõnuga mängin kaasa: kordan tuima järjekindlusega oma vastust, kuni Mika ise ära tüdineb.
Aga täna suutis ta ikka mul juhtme kokku ajada 🙂 Istume Mikaga autos, ootame, kuni Olivia toob tellitud pitsa ära.
Mika: “Kus emme on?”
Mina: “Läks pitsa järele. Me ootame teda. Kohe tuleb.”
Mika: “Kus emme on?”
Mina: “Läks pitsa järele. Kohe tuleb.”
Mika: “Kus emme on?”
Mina: “…eee…kuule, ma just ütlesin sulle kaks korda. Läks pitsa järele.”
Mika: “Kus emme on?”
Mina: “Mika, kallis, millest sa aru ei saa? Ma ju just ütlesin sulle, et emme läks pitsa järele.”
Mika: “Kus emme on?”
Mina: “Nu Mika! Pitsa järele läks!”
Mika: “Kus emme on?”
Mina: “Mika, sa ju arukas tüdruk! Ma ju just ütlesin sulle. Mis ma ütlesin? Kuhu ta läks?”
….Mika veidi mõtleb ja siis küsib: “Kus emme on?”
Mina:
Õnneks Olivia kohe tuli 🙂