Minu jaoks seostub Aasia rohkem selliste riikidega nagu Hiina, Jaapan, Korea, Tai, Vietnam jne ehk siis tegelikult kui ma kuulen Aasia, siis mõtlen Kagu-Aasiat. Me polnud kunagi Kagu-Aasia riikides käinud ja lähim oli India, kus reisisime 2009. aastal. Aga India pole üldse Kagu-Aasia riikide moodi, seega oli saabumine Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse ühe suure ja huvitava seikluse algus.
Veetsime Kuala Lumpuris kolm nädalat ja selle aja jooksul õppisime veidi tundma seda linna ja kohalikku elu. Kirjutasin Malaisia kümnest omapärast, nüüd panen kirja Kuala Lumpuri kohad ja tegevused, mida julgeme soovitada.
Kes soovib vaadata video kujul, siis siin see on:
1. Petronas Towers
Üks ilusamaid kõrghooneid, mida olen näinud. Kusjuures ilus on ta nii päevasel ajal oma külma ja metalse tunnetusega, kui ka pimedal ajal, kui ta on tuledes. Petronase tornid muudavad värve, kuid kõige ilusam mu meelest on hõbedane värv – tornid on nendes värvides väga kontrastsed KL’i öises taevas.
Petronas Towers on 88-korruseline. 20 aasta tagasi oli see kõrghoone maailma kõrgeim ja on siiani KL’i kuulsaim vaatamisväärsus. Võiks isegi öelda, et linna sümbol. Tornis on ka vaateplatvorm, aga kuna me elasime ise 35. korrusel ja iga päev nautisime linnavaadet linnulennult, siis jätsime seekord sinna minemise vahele.
Kui oled filmisõber, siis kindlasti oled näinud ka Hollywoodi filmi “Entrapment“, peaosades Sean Connery ja Catherine Zeta Jones, mille tegevus toimub Petronase tornides. Meie vaatasime selle filmi ära KL’is, oma ajutises kodus, olles tornidest paari kilomeetri kaugusel 🙂
Tornide kõrval (tagumisel küljel) on KLCC park, mis on tore koht sportimiseks ja lastega ajaveetmiseks. Pargis on mitmeid lasteväljakuid ning välibassein. See pole päris bassein selles mõttes, et ega seal ujuda ei saa, aga lapsed saavad seal palava ilmaga sulistada ja jooksva vee all lõbutseda. Pargi ja tornide vahel on suur purskkaev, mis õhtuti teeb valgus- ja muusikashow’d.
2. Batu caves
Batu koopad asuvad linna ääres, kuid ole mureta – taksosõit sinna (kasutades kohalikku rakendust nimega Grab, mis töötab ka paljudes teistes Kagu-Aasia riikides) kesklinnast on taskukohane ja jääb 6-10 euro vahele. Batu koopaste külastamine on tasuta ja see on vaieldamatult KL’i üks populaarsemaid vaatamisväärsusi. Soovitan külastada seda hommikul, sest siis pole veel nii palju rahvast.
Koopasse viib värviline trepp, mille jalamil on Malaisia kõrgeim (42,7 meetrit) monument – kuldne Murugan Statue, mis valmis 2006. aastal. Monument on tõesti ilus, suur ja meeldejääv!
Trepid, mis viivad üles, on kõikidel fotodel värvilised ja sellised on nad ka päris elus, kuid seda pigem vaadates alt. Kõndides mööda treppe on nad pigem räpased ja mitte just Instagramiväärilised 🙂 Üldse Batu koopad ja selle ümbrus on justkui tükike Indiat Malaisias. Kes on Indias käinud, see teab, et see riik võib kohati olla üsna räpane ja nii ka siin: prügi vedeleb kõikjal ning lõhnamaailma esindavad viirukid ja roiskunud asjad. Osaliselt saab räpasuse panna süüks ahvidele, keda on siin kümnete kaupa – nad on nahhaalsed tegelased, kes krabavad endale kõike, milleni nende väikesed ahned käpad ulatuvad (ja nad ulatuvad igale poole, seega soovitus: asjad olgu korralikult kotis, mida ahv ei saa kergelt endale krahmata) ja kui nad on asja vastu huvi kaotanud, siis viskavad selle maha – seega treppidel ja nende ümber on palju igasuguseid kilekotte, pudeleid, toidujäätmeid jne. Kõike siiski päris ahvide kaela ei saa ajada – näiteks templite juures vedeleb sadu jalatseid, mida keegi pole viitsinud prügimäele viia.
Trepp ise pole mingi ületamatu takistus, kuid vanemale inimesele või väiksele lapsele võib raskeks osutuda. Meie jaoks polnud ta raske, kuid mööda treppe liiguvad ka usklikud, kelle jaoks see on omamoodi palverännak või ohverdus, sest nad kõnnivad sinna hoides pea peal mingit anumat ning tugevamad nendest tegid seda mitte kõndides, vaid käpuli või lausa ainult põlvedel, mida oli valus isegi vaadata.
Üks tempel on treppide jalamil ning üleval on koobastes veel kaks templit. Templitesse me seekord ei läinud, kuid üleval on suur ilus koobas, mis on ka vaatamisväärsus omaette.
Kui seista all näoga suure momumenti suunas, siis vasakule jäävad turg ning veel kaks koobast. Turg ja esimene koobas on kohe sealsamas, teine koobas on umbes 400-500 meetri kaugusel. Esimene koobas nimega Caves Villa, tahab sissepääsu eest 1 euro inimeselt (lapsed tasuta) ja pakub kahte koobast, millest on värvilised hindude kujud. Kindlasti seda raha väärt.
Teine koobas, nimega Ramayana Cave, on veelgi ägedam. Pilet on 2 eurot täiskasvanu kohta. Taheti ka lapse eest raha, kuid kauplesime selle maha 🙂 Koopas on samuti palju hindude kujusid, üks nendest eriti suur. Aga suurim elamus seal on see, et saab ronida mööda treppi koopa ülemisse ossa ja näha koobast ülevalt. Seal üleval saab siseneda veel ühte koopasse, mis on juba täiesti sellise koopa moodi, nagu ma kujutan ette koopauurijad, külastavad. Vaikne, omaette, sügaval kaljude sees.
3. Toidutänav Jalan Alor
Kui armastad maitsvalt süüa ja tahad proovida kohalikke sööke, siis sea sammud Jalan Alor tänavale. See on KL’i kuulsaim toidutänav, kuigi linnas on ka mujal meeletu arv väikeseid kohvikuid, restorane ja tänavatoidukohti, kus saab maitsvalt kõhu täis.
Jalan Alori võibolla suurim pluss on melu. Varem oli see väidetavalt punaste laternate tänav (mis nagu mulle tundub, on nihkunud kõrvaltänavale), nüüd meelitab see koht näljaseid ja januseid. Google näitab, et tänav on lahti 24 tundi ööpäevas, kuid reaalselt läheb seal elu käima peale päikeseloojangut ehk siis kui on aeg õhtusöögiks. Siis pannakse tuled põlema, kohad avavad oma uksed ning kohale tuleb korralik hulk kliente – nii kohalikke, kui turiste.
See kuulus toidutänav oli meie elukohast vaid 5 minuti kaugusel, kuid sattusime sinna vaid paar korda. Eks ta ole parajalt intensiivne – söögikohtade töötajad kutsuvad sööma, tänavakauplejad pakuvad lilli ja mänguasju, kliendid naudivad sööke ja õlut, grillimissuits levib suurte pilvedena õhus – seda kõike võib olla kohati liiga palju 🙂
Hinnad on OK, kuid linnas on ka palju odavamaid söögikohti.
4. Petaling
Petaling ehk Petaling Street Market on Hiinalinna kuulus turg, aga kahjuks see ei avaldanud meile väga muljet. Enamus kaubast on Hiina odav kaup, suures osas kuulsate brändide võltsitud koopiad. Sealkandis on mitmeid häid tänavatoidu kohti – need pakkusid meile rohkem huvi, kui Hiinas toodetud riided, kellad ja kotid.
Paremal Petalingi tänava laternad.
5. Sri Mahamariamman Temple
Hiinalinnas on mitmeid lahedaid templeid. Üks nendest on Kuala Lumpuri vanim hindude tempel Sri Mahamariamman Temple. Sissepääs oli tasuta või imeodav, Olivia pidi maksma vaid sari laenutuse eest. Templis on mitmeid väga ilusaid ja värvilisi kujusid. Kõige lahedam on peasissepääsu kohal olev fassaadi osa, mis kujutab endast suurt värvilist skulptuuri või õigemini skulptuuride kogu. Kahjuks meie seda ei näinud, sest parajasti olid käsil renoveerimistööd.
6. Guan Di Temple
See hiina tempel asub samuti Hiinalinnas, praktiliselt üle tee eelmises punktis kirjeldatud Sri Mahamariamman templist. Meil väga vedas – sattusime templisse Hiina Uue Aasta üheksandal päeval. Sellel päeval tähistatakse hiina kultuuris Emperor Jade’i ehk Yudi sünnipäeva. Emperor Jade on väga tähtis kuju hiina kultuuris – ta on esimene jumal, umbes nagu Zeus ning tema sünnipäeval hiinlased külastavad templeid, ohverdavad Yudile ning paluvad temalt õnne endale ja oma lähedastele. Seega kui me templisse sisse astusime, siis käis seal hull action – löödi gongi, palvetati, põletati ilusaid värvilisi pabereid (ohhh…süda tilkus verd kui nägin kui ilusaid pabereid nad ahju viskasid), pandi paika mingit nummeroloogia värki – ja me saime sellest kõigest osa!
7. Central Market
Veel üks Hiinalinna pärl – Central Market ehk Pasar Seni. Varem oli see toiduturg, praeguseks on sellest saanud moodne suveniiride, disainiasjade ja käsitööturg, mis jaguneb kaheks osaks: turuhoone ning selle kõrval väliturg.
Mulle see turg meeldis – see polnud liiga suur ega liiga pealetükkiv – selline moodne turg, kus lisaks suveniiridele ja käsitööle müüdi ka disainitooteid, vintage riideid, kosmeetikat jms.
8. KL Bird park
Kuala Lumpuri botaanikaaed on nagu suur tasuta park, milles on tore jalutada, aga mulle jäi mulje, et ega seal väga palju pole, mida vaadata. Küll on aga kohe selle kõrval (või võib vist lausa öelda, et osa sellest) kaks tasulist parki: linnupark ja liblikapark.
Linnupark ehk KL Bird park on väidetavalt suurim Aasias. Selle pindala on 80 000 ruutmeetrit ning selles on 3000 lindu 200 liigist. Pilet hind on üsna krõbe (Malaisia kohta) – 2 täiskasvanu ja lapse eest pidi maksma kokku 45 eurot – kuid minu meelest seda raha väärt. Seal saab veeta vabalt 2-3 tundi või ka rohkem ning näha hästi erinevaid lindusid, kellest paljud jalutavad/lendavad vabaduses. See vabadus ongi mu meelest selle pargi suurim pluss – puurides on vaid eriti väikesed või just eriti suured (ja seega ohtlikud inimestele) linnud. Teised linnud saavad nautida vabadust. Kõrgel taevas on muidugi võrk, mis ei lase lindudel lahkuda pargist, kuid siiski on elutingimused nendel seal päris head. Pargis on teatud kellaaegadel ka show’d ja lindude toitmised.
9. Kuala Lumpur Butterfly Park
Liblikapark on soodsam kui linnupark. Pilet kolmele läks maksma 14 eurot. See pole väga suur park, aega saab veeta siin tunnike-poolteist. Park on kinnise katusega, seega on seal palav ja niiske, tõeline džungli tunne. Ilusaid liblikaid on palju ja kui veab, siis mõni maandub ka sinu õlale või käele.
10. Islamic Arts Museum
Liblikamaja külastamise võib ühendada ka Islami kunsti muuseumiga, mis asub lähedal. Pilet täiskasvanule 3 eurot, laps tasuta. Korralik väljapanek kohaliku kunsti- ja ajaloohuvilistele.
11. Thean Hou Temple
Budistlik tempel, mida peetakse KL’i üheks ilusaimaks ja võib nõustuda küll: tempel on väga uhkelt kaunistatud! Meie külastasime seda päevasel ajal, aga kindlasti on see väga ilus õhtul, kui templis pannakse põlema kõik laternad, mida seal on mitusada tükki.
Templi kõrval on väike, kuid armas roheala ning templi taga on väike skulptuuride aed.
Üldse on Kuala Lumpuris väga palju templeid. Malaisia on multikultuurne riik ja pealinnas paistab see eriti silma. Iga rahvus tähendab ka erinevaid religioone ja nii on linnas meeletus koguses igasuguseid templeid, kirikuid ja muidugi ka mošeesid. Kusjuures mošeedesse me seekord ei jõudnudki, aga teeme seda kindlasti mais, kui jõuame uuesti Kuala Lumpurisse.
12. Kidzania
Kui sul on laps vanuses 4-10, siis ühe päeva tasub veeta Kidzanias. Me käisime esimest korda Kidzanias Mexico Citys ja Mikale väga meeldis seal, seega otsustasime külastada ka KL’i Kidzaniat. Kahe täiskasvanu ja ühe lapse piletid maksid kokku 50 eurot.
Lühidalt öeldes on Kidzania linnak, kus laps saab proovida erinevaid ameteid. Mika oli muuhulgas tuletõrjuja, šokolaadimeister, loomaarst, maaler, aknapesija, piloot, lennusaatja, Subway kokk (lisaraha eest sai ka enda tehtud subi endale), pitsameister ja lilleseadja. Mika üks lemmikuid “ameteid” oli spaa klient – sai valida, kas olla klient või teenindaja, aga kuna ühtegi last parajasti teenindajaks võtta ei olnud, siis teenindas teda Kidzanija töötaja ja Mika sai oma esimese spaa protseduuri 🙂
Mexico Citys ei näinud me täiskasvanute ruumi, aga KL’i Kidzanias oli eraldi puhkeruum, kus olid mugavad tugitoolid, jahe õhk, vaikus ja sinna lapsi ei lubatud 🙂 Niikaua, kui Mika tegeles uue ametiga, mis võttis umbes 10-15 minutit, me puhkasime seal ruumis.
13. Merdeka 118
Meie magamistoa aknast avanes vaade mingile kõrghoonele (see oli meie majast mõnisada meetrit), aga me ei pööranud sellele eriti tähelepanu. Imestasime vaid, et miks see õhtuti täiesti pime on. Alles nädal hiljem saime teada, et tegemist on uue kõrghoonega, millest saab Malaisia kõrgeim ning maailma teine hoone. 118-korruseline hoone on praktiliselt valmis, aga veel käivad sisetööd ja viimistlemine, seega mõne kuu pärast peaks see olema avatud ja kindlasti saab siis sealt ka vaadata linna. Seega kui satute KL’i, minge uurige, kas hoone on juba avatud 😉
14. Kaubanduskeskused
Kui armastate šopata, siis KL’is on mitmeid suuri kaubanduskeskusi. Meie lähedal oli jaapanlaste kett Lalaport ja Petronas Towers alumistel korrustel on Suria KLCC
15. Hiina Uus Aasta
Me sattusime Kuala Lumpurisse 22. jaanuaril, mis on hiina kalendri järgi aastavahetus. Kuidagi juhtus nii, et me üldse ei arvestanud sellega, aga saabudes saime muidugi aru, mis päev on ja läksime peale pikka lendu veel linna peale, aga midagi väga huvitavat kuskil ei toimunud. Me ei teadnud, et Hiina Uut Aastat tähistatakse tegelikult 15 päeva ja võib isegi öelda, et mida aeg edasi, seda ägedamaks peod lähevad.
Kuigi meie sattusime nendel kuupäevadel Kuala Lumpurisse juhuslikult, siis ma kindlasti julgen soovitada planeerida oma puhkust Kagu-Aasiasse arvestades sinna sisse ka hiina aastavahetuse. Sellel ajal oli Kuala Lumpur väga ilusasti kaunistatud (igalpool olid jäneste kujud ja laternad) ning linnas tähistati aastavahetust lõvitantsuga, mida nägime korduvalt ja mis avaldas väga muljet!
Sattusime juhuse tahtel ka linna poolt korraldatud tasuta peole, kus pakuti lausa tasuta sööki ja näidati erinevate Aasia rahvuste esinemisi.
16. Elamine kõrghoones
KL on kõrghoonete usku. Eelnevalt juba rääkisin Petronase tornidest ning Merdeka 118 pilvelõhkujast, kuid linnas on väga palju kõrghooneid nii kesklinnas, kui äärelinnas, nii ilusaid, kui koledaid, nii vanu, kui täiesti uusi. Seega kui otsida Airbnb’s endale korterit, siis enamus nendest oligi kõrghoonetes. Meie elasime kesklinnas 35. korrusel ja jäime oma korteriga väga rahule.
Miks peaks elama kõrghoones? Esiteks, vaate pärast. Öine suurlinn linnulennult on eriline vaade, mis mind alati lummab. Ja see oli ikka eriti lahe tunne käia õhtul dušši all, seista jaheda vee all ja vaadata aknapilust öist linna. Teiseks, sellistes hoonetes on tihtipeale mingid lisateenused hinna sees. Näiteks meie KL’i majas oli suur bassein, lastebassein, jõusaal, puhkealad, võimalus parkida parkimismajja ning maja esimesel korrusel oli hulk igasuguseid kohvikuid ja väikeseid poode. Üks nendest restoranidest osutus ka meie lemmikuks – ülimaitsev söök väga sõbraliku hinnaga.
Miinuseks võib pidada seda, et mõnikord pead ootama pikemalt lifti, aga jutt käib mõnest minutist. Veidi tüütum on see, et liftiga sõites lähevad vahel kõrvad lukku ning mõnikord tekivad ka lühiajalised tasakaaluhäired.
