Suurim üllatus

Meile väga meeldib teha Mikale üllatusi. Vahepeal teeme väikeseid üllatusi, vahel ka päris suuri.

Kui hakkasime sättima ennast Kagu-Aasia reisile, siis suhtlesin Mika lasteaia rühmakaaslase Georgi emaga, sest teadsin, et nad plaanivad kunagi märtsis külastada Balit. Meil olid reisiplaanid veel lahtised ja mõtlesime, et äkki saame kokku Balil. Mikale muidugi meeldib reisida, aga loomulikult ta igatseb Eestit, sõpru lasteaiast, lund eesti sööke ja mammat. Mõtlesime, et küll oleks lahe, kui ta saaks kohtuda oma sõbraga.

Mikale me sellest muidugi ei rääkinud ja hoidsime saladuses, sest teadsime, et juba ainuüksi mõte sellest, kuidas Mika hakkab iga päev kümneid kordi pärima “Kas juba varsti saame Georgiga kokku?” paneb meil pead valutama 😀

Eile oli siis see suur päev! Georgi vanemad kutsusid meid spaasse ja see oli ainus asi, mida me Mikale ütlesime: et ees ootab tore päev basseinis. Kohtumine niitis lapsed lausa jalust 🙂 Georg nähes Mikat kukkus selili basseini ja Mika viskas ennast lamamistoolile ja ütles “Kas see on uni? Ma ei suuda seda uskuda!” ja näpistas ennast 🙂

Ja siis algas elu parim päev, nagu Mika hiljem ise ütles. Lapsed möllasid basseinis, hüppasid batuudil, sõid ja lobisesid ning täpiks i-le sai vahupidu basseinis! Lõpuks olid lapsed juba üsna läbi, nii füüsiliselt kui emotsionaalselt 🙂

Ja täna käisime kogu gängiga templeid vaatamas ja džunglis seiklemas. Aitäh sõbrad, olid kaks väga toredat päeva ja megaüllatus lastele!