Mul on kõht korrast ära ja tunnen ennast üsna viletsalt. Mika (murelikult): Kuidas sul on issi?Mina (üritades olla rõõmsameelne): Parem, kallikene, parem.Mika (juba nii läbinägelik): Ei tundu küll, et oleks parem…. Avaldasin selle postituse Facebookis ja Ohhsanugis ehk äärmiselt andekas…
Mina: Mika, meil on emmega sulle üllatus! Ostsime ühed piletid ära.Mika: Oooo, ma tean! See on loterii!Mina ja Olivia: ???Mika: Nuuh, Lottemaa piletid!
Mul tekkis Mehhikos blefariit. Hommikuti on eriti nõme üles ärgata ja peeglist ennast vaadata. Hommikuti jookseb Mika meie voodisse ja ma mõlten, et las Mika ütleb, kuidas mu silm on. Mina: Mika, kuidas mu silm on?Mika: ULAMULK!!! See on Mika…
Olivia räägib teises toas telefoniga, meie Mikaga kuulame pealt ta juttu. Mika: Mis ta ütles? Mis asi on tal pesemata?Mina: Juuksed.Mika: Juuksed…ja põrandad ka!
Mika on üldiselt lahke inimene. Tema jaoks ei ole probleem jagada oma sööki või mänguasju. Alati armastab ta anda raha ka tänavamuusikutele. Seda kommet olen talle õpetanud juba algusest peale ja Mika hea meelega viib mündi muusikule ning jääb hetkeks…
Teeme Mikaga Insta jaoks tantsuvideot ja ma hakkan hingeldama.Mina: Mika, pea hoogu. Ma ei jõua. Ma olen vanamees.Mika: Sa pole vanamees, sa oled mu issi.
Tuletame meelde oma lapsepõlve koledaid laule.Olivia laulab: Ikka viin-viin-viin, ikka viin-viin-viin!Mina: Sa tead ikka väga hästi neid laule!Mika: Ta on kunstnik, sellepärast!
Mika: Issi, ma armastan sind!Mina: Mina ka sind, kallis!Mika: Issi, aga kui sa mind armastad, kas sa siis emmet ka armastad?Mina: Muidugi, ikka armastan.Mika: Uhti! (see on Mika sõna, mida ta kasutab kergendustunde puhul)
Räägime Oliviaga sõjast Ukrainas ja poliitilisest olukorrast. Jutu sees kõlab sõna “Lääs”. Mika: Läätsed?Meie: Ei, mitte läätsed. Lääs.Mika (kelmikalt): Läätsed….Meie: Lääs. Nagu ida.Mika (rõõmsalt): Idud! Läätsed ja idud!
Mika (võttes päikeseprillid eest): Ohh, mul on silmadel palav!
Mina (kiirustades Mikat tagant): Mika, vamos, vamos!Mika (kaeblikult): Issi, ma ei jõua nii ruttu vamost teha!
Mika lasteaeda toodi rantšo loomad ja tütreke jagab minuga õhtul muljeid: Seal oli üks sokk, ta oli aktiivne. Ja seal oli kits, ta oli tiine.
Kolime ühest Lissaboni korterist teise. Palun Mika appi pakkima asju ja ütlen, et ta tooks asjad kapist ära. Mika avab kapi: Mida hullu pesa te olete siia teinud!
Vaatame Mikaga loodusmuuseumis loomade topiseid ja luukeresid. Jõuame kilpkonna luukere juurde. Mina: Mika, kes see on?Mika: eeee….Mina: Kellel on kilp?Mika: Rüütlil?
Mika on suur emojide fänn. Me ei luba tal “telefonis olla” just väga tihti ja kui ta saab seda teha, siis ikka emojisid saates. Oleme ühel päeval otsustanud minna Lissaboni tõllamuuseumisse. Uurime kõiki neid iludusi ja jõuame ühe väikese tõlla…