Viimane päev lasteaeda. Nagu ikka, maadleme (tegelikult terve perena) varajase ärkamisega. Üritan Mikat üles ajada.Mina: Kas sa siis ei tahagi lasteaeda? Viimane päev ju!Mika: Tahan ikka….et see juba ükskord lõppeks! 😡 Ma ei taha mõeldagi sellest, et aasta pärast läheb…
Nädalavahetusel oli Venemaal revolutsioon. Või nuuh mitte päris, sest lõpuni seda ei viidud. See sündmus on ehe näide sellest, kuidas tihtipeale igasugused analüütikud panevad täiega pange, sest kuigi paljud asjad on tõepoolest prognoositavad ja ajalugu kipub ühel või teisel moel…
Väga palju sõltub sellest, millises järjekorras asjad elus juhtuvad. Kõik, mida kogeme, muudab meid mingil moel, luues meie olemusele erinevaid kihte. Kui me oleksime oma reisi Bangkokist alustanud, oleks see linn mulle kindlasti hoopis teisiti mõjunud. Sellest kuidas Bangkok Tarielile…
See juhtus eile. Riigikogu võttis vastu abieluvõrdsuse seaduse, mis rakendub järgmise aasta 1. jaanuarist. Olen uhke ja ühinen peaministri Kaja Kallase avaldusega: “Igaühel peab olema võimalus abielluda inimesega, keda armastab ja kellega soovib oma elu siduda. Tänase otsusega astusime lõpuks…
Mika: Issi, ma tean, et see on väga kallis, aga on üks asi, mida ma sooviks oma sünnipäevale:Mina mõtetes: Ükssarvik? Hiiglaslik tort?Mika: Ma sooviks oma sünnipäevale musta kalamarja.