Teekond selle uue sarja valmimiseni on olnud pikk ja see algas nagu muinasjutus … seitsme maa ja mere taga. Kirjutan siin postituses tootesarjast, mida oleme arendanud juba üle kolme aasta ja milesse oleme panustanud meeletult nii aega, raha, kui energiat. Tulemuseks ideaalne kingitus, mis on isiklik, samas universaalne ja sobib igale kingisaajale.
Aga alustame algusest: oli 2018. aasta ja me olime oma väikse perega reisil Porto linnas. Väikest ja imearmsat Mikat nummitati kõikjal ja meie Tarieliga nautisime värskete lapsevanemate rolli. Vanalinnas astusime sisse ühe ilusasse poodi, mis meenutas vanaaegset leierkasti või tsirkusetelki, igal juhul midagi põnevat ja värvilist. Vaba seinapinda seal polnud, olid vaid riiulid pilgeni kaupa täis. Kaubaks kaunilt kujundatud alumiiniumkarbid aastaarvudega. Selgus, et seal müüdigi personaalseid suveniire, sest igal inimesel on ju oma aasta ja nii me ostsimegi ühe karbi Tarieli ema sünniaastaga. No lihtsalt nii kenad olid need karbid. Selgus ka nende sisu, milleks olid sardiinid, Portugali sümbolkala. Kuid see polnudki nii oluline, sest ostsime rohkem seda tunnet ja ilu kui kalu, millest me polnud isegi kindlad, kas Helgi neid sööb. Ostsime puhtalt pakendi võlu ja ilu pärast.
Tarantino on öelnud: “I steal from every single movie ever made.” Nii võtsime ka meie selle toote endale mõttesse, kuna meid võlus selle kontseptsioon. Kuid midagi kindlat sellest siis veel ei kujunenud. Millalgi tagasi Eestis olles, hakkasime Tarieliga arutama, et kuna meie suur sihtgrupp on suures osas turistid, siis peaks meil olema mingi hea asi just neile. Mingi kihvt suveniir, mida kingiks kaasa osta. Eriti hea, kui see oleks kuidagi isiklik. Nii jõudsimegi Hiina sodiaagiringini, kus iga aasta kohta on üks loom. Mõtlesime, et joonistan 12 looma ja teeme nendega erinevaid tooteid. Oli 2019. aasta kevad. Aga nagu ikka, ei jõudnud ma kohe joonistamist alustada ja asi venis. Vahepeal arendasime ideed edasi ning kuidagi loomulikult lisandusidki sodiaagiloomadele aastaarvud. Iga inimene saaks valida enda sünniaastaga toote. Selles järgus arendasime vaid pakendit, sest seal sisalduv toode muutus me mõttes pidevalt.
2020. aasta algul oli mul lõpuks peaaegu kõik 12 sodiaagilooma joonistatud. Tegin nad maalilises stiilis nagu ma ikka loomi joonistan ja kujutasin neid profiilis, sest see tundus paljude loomade puhul kõige isloomulikuma vaatenurgana. Meil oli plaanis need loomaportreed kenadesse raamidesse paigutada, et moodustuks kena tervik. Olime valmistumas oma ideed avalikustama. Ja siis tuli koroona.
Mäletan 2020. aasta vastuvõttu ja ka Hiina kalendri uusaastapidustusi Vabaduse väljakul. Sel aastal sai Hiina kalendri järgi just 12-aastane loomaring täis ja algas uus tsükkel. Tsükli esimene loom on alati Rott. Seega mõtlesime, et vot kui lahe – teeme õiget asja ja täitsa juhuslikult ka õigel ajal 😀
Aga ei olnud ikkagi nii. See 2020. aasta Roti-aasta vedas kogu maailma ninapidi, lüües kõik plaanid segi. Hakkasime meeleheitlikult tegutsema selle nimelt, et meie firmat üldse elus hoida ning loomulikult jäid mõtted uuest tootest paremaid aegu ootama. Suutsime Lucky Laika kriisist välja tuua, kuid loomulikult on veel vaja palju tööd teha.
2022. aasta oli meie esimene aasta, mil olime Eestist eemal kõigil sügise- ja talvekuudel ja hakkasime taas selle uue toote peale mõtlema. Jõudsime Tarieliga arutades selleni, et sodiaagiloomadele on vaja huvitavamat välimust. Sama aasta oktoobris Kreekas elades ja töötades leidsime lahenduse, mis tundus meile väga originaalne ja hea.
Loomade asemel olid lapsed, vastava looma kapuutsidega. See nägi põnevam välja kui lihtsalt joonistatud loomad, peale selle tekkis parem tervikutunnetus. Joonistasin ühe jutiga taas kõik 12 looma valmis.
Kreekas juhtus ka lahe seik, mis sodiaagisarja mõttele lisamõõtme andis. Mika vaatas mu loomade joonistamist pealt ja kuna tal on juba neljandast eluaastast peale suur ükssarvikuvaimustus, siis ütles ta: “Emme, need loomad on kõik kenad, aga kus ükssarvik on?”
Ma vastasin tööhoos, et ma võin ju ükssarviku-kapuutsiga tegelase ka sulle teha, muidugi. Kuid siis hakkasin mõtlema – miks mitte ei võiks selles loomaderivis tõesti ka ükssarvik olla. Arendasime Tarieliga seda ideed veel edasi ja nii saigi Mika mõte meie horoskoobisarja osaks ning muutis selle palju mängulisemaks. Me saime sealt oma aastaarvudele juurde ühe vabastava tegelase ja ka tema slogan tuli kohe mõttesse: “I don`t care what year I was born – I`m an Unicorn!” See on kõigile neile, kes tunnevad, et sodiaagiteema pole päris neile või kui nad ei tea kingisaaja sünniaastat 😉
Niisiis olid pildid valmis ja me otsutasime, et 2023. aastal toome toote turule. 2023. aastal reisisime Aasiasse ja võtsime seal veel kolm korda uut aastat vastu (neljas oli Eesti aastavahetus). Malaisias, Vietnamis, Indoneesias ja Tais, elasime igas riigis kuu aega, olid Hiina sodiaagiloomad kõikjal väga nähtaval ja au sees. Seal olles saime oma ideele kinnitust ja mai kuus tagasi Eestisse jõudes, asusime kohe tootega tööle.
Arutasime nüüd juba pingsalt, mis toodet me müüma hakkame. Meil oli mõttes olnud külmkuivatatud marjad, šokolaad, õnneküpsised, teepuru jms. Siis kinnitasime oma mõtte päris kauaks klaasialustele, mis on üks meie populaarseim toode. Ka selle pakend pidi olema mugav kaasa osta, kuna on lapik. Plaanisime paigutada sellesse neli klaasialust. Arvutasime toote hind ja selgus, et see tuleb ka üsna kallis, kuna klaasialuseid on terve komplekt. Kuid järsku kristaliseerus Tarielil äkki teadmine, et see toode pole hea müüa, sest kui palju ostab üks inimene endale klaasialuseid. See, mis meie ilusas pakendis peidetud, peab olema midagi, mida inimesed ikka ja jälle ostavad, nagu näiteks sokid. Aasias otsustasimegi lõplikult, et meie karbi sisse tuleb lõhnaküünal. Küünlaid kingitakse hea meelega nii naistele kui meestele, nii noortele kui vanadele. Tarieli otsis kohe erinevaid küünlatootjaid ja lõpuks jäime pidama kodumaisele Wierale. Eestisse jõudes, sõitsime kohe esimesel nädalal sinna ja valisime sobiva lõhnaga küünla välja. Selleks osutus vesiroosilõhnaga küünal.
Seejärel keskendusime pakendile. Teadsime, et see on kõige olulisem osa meie tootest ja otsustasime, et siin saaks meid kõige paremini aidata noor ja värske vaatega kujundaja. Nii jõudsimegi andeka Mette Mari Kaljaseni, kellega olin juba varem tuttav ja teadsin tema süvenemisoskust ja asjalikkust. Töö temaga oli väga sujuv ja loominguliselt innustav, sest ta kuulas meie soove ja ettepanekuid tähelepanelikult ja samas soovitas oma rahulikul ja alati põhjendatud moel oma mõtteid. Oleme väga rahul tema loodud kujundusega, sellel on meie nägu ja samas on see hoopis midagi uut.
Mette pakkus meile kiirelt väga ilusa värvilahenduse välja. Värvid tulenesid elementidest, mis käivad sodiaagiloomade juurde. Nendeks on tuli, vesi, maa, puu, õhk ja metall. Seda teemat uurides, saime ka teada, et on olemas sodiaagilooma nn fikseeritud element ja aasta aastalt liikuv element. Jäime selle juurde, et kasutame iga looma puhul vaid fikseeritud elementi ja liikuv element tuleb kirjana pakendi peale. Nagu näiteks Koera aasta fikseeritud element on alati Maa, aga vastavalt aastaarvule võib olla ka Tulikoer või Metallkoer.
Mettega töötades hakkasime taas minu piltides kahtlema. Mõtlesime, kas need kapuutsides tegelased on ikka piisavalt äratuntavad ja selged. Ehk peaks nad olema siiski veel rohkem looma nägu ja peale selle, kõik tegelased olid neis kapuutsides rohkem nagu tüdruku moodi. Meie soovisime aga, et toodet ostaksid muidugi kõik inimesed. Et seda ostetaks ka väikestele poistele ja vanahärradele. Seega otsustasime, et ma joonistan veel ühe variandi loomi ja me teeme anonüümse küsitluse, et milline kujundus neile rohkem meeldib. Minu uueks joonistusstiiliks oli nn multikastiil, nagu me seda töö käigus nimetama hakkasime. Tegin hästi lihtsakujulised loomad ja seekord kujutasin neid veel rohkem laste, isegi beebidena.
Aasias inspireeris mind Panghu nimeline ja ülemaailmselt kuulus paks tiiger. See lahe ja ülinummi tegelane tekkis nii, et Pekingis tegutsev karikaturist Bu2ma, visandas Panghu ehk Paksu Tiigri esimest korda, kui ta proovis maalitarkvaras uut pintslit. See toimus varsti peale Covid-19 vallandumist, Hiinas olid inimesed viiruse tõttu isolatsioonis ja masenduses ning vajasid meelelahutust ja midagi armsat. Arvatavasti sellepärast saigi pontsaka tiigri kujutis (samuti) viiruslikuks.
Veidi Panghu trullakate põskedega nägu aluseks võttes visandasingi uued sodiaagiloomad. Kui neid visandeid Mettele kõrvuti inimtegelastega näitasin, meeldisid need talle kohe rohkem. Kuid piltidega töötades harjus ta ilmselt mõlema stiiliga ja hakkas ka kapuutsiga tegelasi eelistama. Aga esimene mulje on väga oluline!
Üks keerukus, mis sellel sodiaagiringil on, on mitte-väga-atraktiivsete loomade olemasolu selles. Kui jänest, tiigrit ja koera on kerge nummina kujutada, siis madu, siga, ahv ja rott on juba keerukamad. Lisaks veel draakon, kes on hoopis muinasjututegelane. Aga multikastiilis oli see siiski võimalik. Kõik tegelased muutusid punnpõselisteks ja armsateks tegelasteks, kes polnud ei poisid ega tüdrukud, vaid nagu mudilased tihti on, lihtsalt nunnud tegelased, kellest veel sugu aru ei saa ja ka nooruki või täiskasvanu nurgelisus puudub. Niisiis loomalapsed joonistatud väga lihtsalt, vaid joonega ning vaid ruumilisust lisatud vaid lihtsate hele-tumedustega. Tegin siin ka kaks varianti, vasakul maalilises ja paremal lihtsamas stiilis. Võtsin alustuseks kolm looma, kaks üsna ebapopulaarsed ja mitte nii nummid, madu ja ahv ning ühe armsa – jänese.
Mette valis välja parempoolse rea lihtsamaid nägusid ja ma hakkasin nendega edasi töötama. Ta proovis pakenditele mõlemaid – nii kapuutsidega lapsi kui multikategelasi. Võrdlesime neid ja olime ikka kahevahel. Kaldusime veidi rohkem kapuutsidega laste poole, sest see tundus huvitavama lahendusena, kuna sodiaagiloomi kujutatakse ikka päris loomadena. Olime ühisel nõul, et tegelased tuleb pakendil raami sisse seada, et tekiks ühtne tervik. Siin minu esimesed proovid.
Multikategelaste puhul oli ootamatult hea see, et nad hakkasid pakendil üllatavalt hästi tööle, lastes aastaarvul jms rohkem välja paista. Mõlemad pakendivariandid olid nagunii erinevad levinud sodiaagimärkide kujutamisest. Sest enamasti on seal kujutatud täiskasvanud loomi ja mitte looma päid, vaid pigem tervet looma keha. Päris palju kasutatakse punast värvi, Hiina lillemustreid ja hieroglüüfe. Minu värvigamma mõlema stiili puhul oli pigem looduslähedane, must, helehall, ooker, aktsentidena murtud oranž, pastelne kollane ja punane. Siin esimesed katsetused raamiga.
Mette töötas paralleelselt nii inim- kui multikategelasega ja hakkas neid pakendi esiküljel raami sisse proovima. Siin nägime kohe ära, et see poolpöördes tegelane ei mõju nii hästi.
Siin on näha, kuidas sümmeetriline lahendus palju paremini toimib. Olime siis selles järgus, kus oli mõte aastaarvude font joonistada, õnneks saime ruttu aru, et olemas on nii palju ilusaid ja sobivaid fonte.
Mette lõi nende toonide juurde väga huvitava ja toetava värvilahenduse, mis lähtus iga vastava looma fikseeritud elemendi värvist. Minu kujutluses olid kõik karbid ühte värvi, ainult ükssarvikul oli hele ja teistsugune pakend. Iga elemendi juurde palus ta minul joonistada vastav element ning ta tegi nendest lahedad mustrid, mis tegid pakendi kohe eksklusiivsemaks.
Kuna see on üks Lucky Laika ajaloo kõige mahukaim ja kalleim toode, siis otsustasime korraldada lausa turuuuringu. Mette tegi meile kaks mock-up`i – inim- ja multikategelasega ja me kirjutasime Marimekko ja Ittala gruppi, et kas võime seal anonüümselt sellise küsitluse teha. Kuna jälgin seda gruppi ja tean, et sealsetel inimestel on hea maitse ning nad on ka ostujõulised inimesed, siis tundus meile igati sobiv, just nendelt küsida, et kumma pildiga karpi nad poes ostaksid.
Tarieli tegi küsitlusest ka korraliku kokkuvõtte ja graafikud.
Me küsisimegi vaid kujunduse kohta, jättes üldse välja toote (küünla). Ja panime välja ka auhinnad, muumitasside näol, et inimestel oleks indu vastata. Ja oligi. Saime üllatuslikult palju vastuseid. Meil vastas lausa 483 inimest ja üllatus-üllatus, Ittala grupis hakkas kohe populaarsust koguma multikategelane. Ma ise olin üsna šokis sellest, sest me Tarieli ja Mettega olime juba üsna tugevalt kaldu kapuutsiga tegelase poole. Ja arvasime millegipärast, et ka küsitlus näitab meile kui siis mitte suurt ülekaalu, siis enam-vähem võrdset tulemust kujunduste meeldimise vahel. Kuid ikkagi ei läinud nii. Ittala grupis võitis ülekaalukalt multikategelane. Selgituses kirjutasid inimesed, et kapuutsiga tegelane on arusaamatu. Multikategelase kohta kirjutati, et liiga lapselik. Kuid oli ka positiivseid kommentaare ja enamus inimesi vastas, et nad pigem ostaks seda toodet.
See oli huvitav ja samas ka segadust tekitav teadasaamine. Meie enda meeldimine klientide meeldiva kujunduse vastu. Igaks juhuks korraldasime küsitluse ka oma fännide seas. Me alguses nimelt ei teinud seda oma FB-s, sest meie fännid on juba meie loominguga tuttavad – tahtsime, et need oleksid inimesed väljaspoolt. Meie fännide seas tehtud küsitlusele vastasid 253 inimest ja siin tuli võitjaks inimtegelane. Aga me mõistsime ka seda, et fännid on meie loominguga tuttavad ning ilmselt sellepärast ka eelistavad stiili, mis meile justkui omasem, väikse kiiksuga asi. Samas kui mõlema grupi inimeste arvamused kokku liitsime, saime tulemuseks peaaegu täpselt 50:50. Aga peale paaripäevast kaalumist otsustasime siiski nö võõra grupi inimeste suurema arvamuse kasuks.
Nüüd oli selge, et me valime tootele multikastiilis joonistatud loomad. Nii et ma hakkasingi selles stiilis loomi joonistama. Tegin kontuurjooni tumedamaks ja hele-tumedusi nüansirikkamaks, et need tegelased taustast paremini esile tõuseksid. Lisasin põskedele ka täpid, mida lootsime hiljem kohtlakiga esile tõsta. Kõik loomapead lõppesid krae või kaelasidemega. Neid timmisin kujult ja värvilt selliselt, et need sobiksid mõlemast soost inimestele.
Me tõesti tahtsime, et see pakend tuleks luksuslik, soovisime kasutada surutrükki, fooliot ja kohtlakki. Seega mõtlesime, et tegelastel võiks ka kena raam ümber olla. Et need loomaportreed oleksid kõige tähtsamad pilgupüüdjad pakendi esiküljel koos aastaarvuga. Kõik loomad pidid olema ühesuuruse näopinnaga, et neist tekiks pakendil hea rütm ja nad kokku mõjuksid ilusa tervikuna. Samas oli igal loomal oma eripära, kellel pikad kõrvad, kellel laiad sarved jne. Timmisime neid Mettega millimeetri kaupa. Jänes oli kõige keerulisem, sest tal olid kõige pikemad kõrvad ja lai krook-krae, millest ma loobuda ei tahtnud, sest see viitas Lucky Laika esimesele pildile, kus ma ka taolise kraega jänese joonistasin. Mõni loom oleks profiilis parem välja näinud, näiteks hobune ja draakon, kuid see ei sobinud jälle tervikusse – kõik pidid olema samas asendis. Samas mõned mitte nii meeldiva välimusega loomad sain väga armsaks. Näiteks madu, rott, piison ja kukk näevad nummimad välja, kui ma alguses lootsin. Ükssarvik on ainus loom, kes on asümmeetriline, mis viitab tema eripärasusele.
Siis algas Mettel suur töö – tal tuli teha valmis 100 erinevat pakendit, sest kavatsesime ju oma küünlaid pakkuda 0 – 100-aastastele. Ühtlasi algas töö ka trükikojaga, käisime kohal, valisime pakendile sobiva kartongi, mõnusalt paksu, et pakend tuleks tugev ja mõnus käes hoida. Karp pidi Mette mõtte järgi tulema kahest osast koosnev, selle avamiseks tõmbasid pealmise osa ära ja alumisesse sügavamasse osasse pidigi paigutuma küünal. Mette mõte oli, et teha nii lahe karp, et inimesed võtaksid selle ka peale avamist kasutusele. Ka siis, kui selle sees enam küünalt pole või hakkaksid neid lausa koguma.
Meie küünlapakendile tuli luksuslikkust juurde veel mõne nutika lisaga. Meile endale alati meeldib, kui ostetud asjadel on ka mingi lisaväärtus või armas detail juures. Sellest tuli mõte, et meie küünlapakend võiks olla ka selles mõttes tore, et saad ühe kingiga justkui mitu väikest kinki kaasa. Kettale lasime teha väikse augu, et seda saaks peene paela või keti otsas endale kaela riputada või sellest isikupärane võtmehoidja teha.
Küünla peale paigutasime sodiaagiketta, kus aastaarvud ja loomade järjekord. See on nagu spikker, et inimene saaks enda lähedasele või sõbrale just tema sünniaastajärgi kingi valida. Nii et ka küünlapakki avades on seal sees väike üllatus.
Nüüd olime kogu pakendikontseptsiooni paika saanud ja hakkasime tegelema detailidega. Alustasime tõsisema tööga mai lõpus ja augusti lõpus olid meil pakendikujundused valmis. Timmisime veel kirjade ja mustrite paigutusi. Infotekstide ja sodiaagimärkide iseloomustuse koostamise juures kasutasime ka toimetaja abi. Ajasime reaalselt näpuga järge, et mingi trükikurat sisse ei tuleks.
Ükssarviku pakend tuli teistsugune. Ta pidi selgelt eristuma ja selleks tegime ta heledas tonaalsuses ning Mette tegi mu spetsiaalselt ükssarviku jaoks joonistatud elementidest uue mustri. Ja ma kirjutasin ükssarviku jaoks ka teksti, mis eristab teda teiste loomade pakenditest: “Ükskõik, mis on mu sünniaasta – olen ükssarvik! Olen vaikne kui vihm, hele kui valgus ja tabamatu kui vikerkaar. Ma olen muinasjutt, kus kõik on võimalik!”
Lõpuks läksid pakendid trükki. Siin aitas meid nõu ja jõuga Ecoprint. Jäime nende suhtluse ja töötulemusega väga rahule. Kõik oli asjalik ja põhjalik ja mis kõige tähtsam – pakendid nägid ilusad välja ning värvid olid õiged!
Nüüd hakkasime tegelema kleepsude ja tootemlooma ketaste kujundusega. Nagu juba öeldud, soovisime pakendile kulda ja seda ikka luksuslikult 🙂 Arutlesime, kuidas seda teha, sest osa pakendist, mis on muutumatu – sodiaagloomad ja taustavärv ning tekstid – pidid tulema ofsettrükis. Aga vahetuvad elemendid nagu aastaarvud ja sodiaagimärgi kuupäevad kleepsudel, sest Hiina kalendri aasta algus ja kestvus on liikuvad.
Seal võib aasta algus olla jaanuari või veebruari keskel vms. Ja see on väga oluline, sellepärast pidimegi selle ajavahemiku kindlasti pakendil eraldi välja tooma. Näiteks Tarieli ema arvas eluaeg, ja kindlasti see mõjutas ta enesenägemust, et ta on sündinud Kuke aastal, kuid tema sünniaasta ja -päev ilmnesid olevat hoopis Ahvi aastal 😀 Ka minu õde teadis alati, et ta on Draakon, selgus aga, et hoopis Jänes. Nende mõlema sünnipäevad on veebruaris.
Ajavahemiku juurde läks kirja ka liikuv element – näiteks Puuhobune, Tuliahv jne. Nende kleepsudega hakkasime nüüd tööle ja Tarieli leidis trükikoja, kust need tellida saime. Ahjaa, sealt tellisime ka sodiaagiloomadega kleepsud küünalde peale kleepimiseks. Läks päris kaua timmimist, et need kleepsuvärvid paika saada ja ka et kuldsed aastaarvukleepsud oleks korras. Aitäh, Wrapar, kannatlikkuse eest!
Aeg hakkas juba tugevalt peale suruma. Me pidime lahkuma Eestist 18. septembril, taas oma sügisreisile ja muidugi lootsime pakendid enne lahkumist kätte saada, kuid see siiski ei õnnestunud. Me saime kätte aastaarvude, sodiaagiloomade, ajavahemiku kleepsud ja puidust loomatootemi ripatsid. Nendega oli korras. Kuid pakendid jäid meie tublile Mari-Liisile vastu võtta ja voltida. Millega ta on suurepäraselt hakkama saanud!
Küünalde valmistamine viibis. Nii et me saime need alles novembrikuu alguses kätte ja poodidesse viia.
Ja juba mõne päeva pärast oleme Eestis tagasi ja saame küünlapakendeid ka ise käes hoida. Ei jõua ära oodata! 🙂
Karpidel kasutasime lõpuks fooliotrükki, käsitsi on lisatud kuldsed ja läbipaistvaid valge trükiga kleebised. Alumine karp on lillat tooni ja sobib hästi kokku kõikide loomade eri elementide värviga.
Kui kujundus on valmis, pakendid trükitud ning küünlad käes, siis jäi veel teha viimane asi – ilusad tootefotod. Jaana Süld tegi fotod, Tarieli timmis need ilusamaks ning tehisintellekti Midjourney abil tegi ta ka fotomodellid, kes meie küünlaid esitlevad.
Suur töö on tehtud ja oleme tootega rahul. Nii hea meel on näha oma ideed, mida nii kaua mõttes ja südames kantud kaunilt vormistatuna. Aitäh kõigile, kes olid sellel teel meie kaaslased!
