Nüüdseks on Mika sünnipäevakuu juba läbi saanud, aga postituse teen ikkagi, sest nii on meil juba kombeks saanud. Uueks kombeks saab, et peame Mika sünnipäeva varem kui tavaliselt. See tuleb sellest, et neil saab kool juuni keskel läbi ja see tähendab, et lapsed pudenevad igale poole laiali. Seda arvestades korraldasime Mikale peo klassikaaslastega juba 7. juunil. Ja see läks väga hästi korda. Valisime peokohaks Mika soovil Elamusgolfi keskuse Vabaduse väljakul. Seal jagasti lapsed võistkondadesse ja kaks ema, kes meile appi olid tulnud ning me ise aitasime ja haldasime lapsi ning ühtlasi panime nende punktid kirja. Olime asjaga nii ametis, et ma ei jõudnud seal ühtki fotot teha.
Sest kohe golfimängu järel tuli tordisöömine ja 5D kino ning juba pidimegi kogu lasteseltskonna kokku koguma ja Harju mäele tüürima. Sinna tuli meie peojuht Merli, kes kehastas Mika valikul Wayana tegelaskuju. Tema võttis laste haldamise meilt üle ja kohe saime ka pilte teha.
Wayanal oli igasuguseid põnevaid mänguideid. Aga selle, kus vahukommid suus, pidi oma nime ütlema, pakkus Mika ise välja.
Lõpuks tegid lapsed koos veel lillepärgasid ja rahunesid veidi, sest seljataga oli ikka korralik möll.
Tegime veel ühispildi ja siis hakkasidki juba lapsevanemad oma võsukestele järgi tulema. See oli kokku tore ja esmakordselt nii varajane Mika sünnipäeva pidamine. Aga arutasime Tarieliga, et umbes sellel ajal tulebki nüüd kooliajal Mika pidu korraldada, sest poolest juunist saab kool läbi ja siis pudenevad lapsed igal poole laiali ning jaanipäeval pole üldse kedagi linnas. No Mikale sobis selline korraldus igal juhul väga ning eriti hea meel oli tal sellest, et tädipere (minu õde perega) jäid samal päeval meie juurde ööbima, sest Rical pidi järgmisel päeval võistlus olema.
Selle peole järgnes veel meie kodune pidu Mika päris-sünnipäeval, 24. juunil. Meil on tavaks saanud, et tähistame seda siis pereringis ja ka vanaonu, Varpo, tuli Tartust meile külla, et Mika ta päris õige sünnipäeva hommikul üles laulda. Sellel hommikul tegime Tarieliga Mikale ka üllatushommikisöögina pannkooke peekoni ja vahtrasiirupiga. Mika väga naudib head toitu nagu meiegi ja ta kunagi rääkis, et ta väga tahaks pannkooke ameerika moodi. Nüüd ta siis sai ja oli sellega väga rahul.
Nagu igal aastal nii ka seekord, joonistasin Mikale sünnipäevaks pildi sellest, mis oli tema jaoks sel möödunud eluaastal kõige olulisem. Sel korral oli selleks kindlasti kool. Nii et kujutasingi Mikat vilka RaM-kooli mesilasena. Pilt meeldis talle väga. Ta valis selle isegi kaheksa pildi seast üheks lemmikumaks.
Õhtul tuli mamma Helgi ka ja siis oli pidulik õhtusöök koos tordi ja küünalde puhumisega.
Tordi tegi Mika ise.
Veetsime veel mõned päevad Varpo seltsis ja tähistasime ka jaanipäeva ning oligi aeg Varpo rongile saata.
Mika jäi oma sünnipäevapidustuse ja kinkidega väga rahule ja meie muidugi ka. Ilus on tähistada nii kaunil ja õitsval kuul nagu on seda juuni. Aga suvi on meie perel kiire ja seegan jõudsin kogu loo alles nüüd kirja panna. Imelist uut aastat Sulle, kallis Mika!
