Haapsalu – Furusato

Haapsalu on üks mu lemmiklinnu Eestis. Juba väiksena Mikitamäel elades kui ma veel Haapsalus käinud ei olnud, igatsesin kord sinna sõita. Vanaemal oli seinavaip täis erinevaid emailmärke, mida nõuka-ajal paljud kogusid. Sellel vaibal oli üks ilus märk ka Haapsalust. See kujutas valges kleidis naist. Vanaema juttudest teadsin, et see on Valge Daam – vaim või kujutis, kes end augusti täiskuuöödel linnuseaknas ilmutab. See lugu ja linna nime kaunis kõla tekitasidki minus kummalise igatsuse … Ja kui ma juba täiskasvanuna Haapsallu sattusin, siis veendusin, et see linn on igati igatsusi vääriv : ) Vaikne, veidi vanamoodne ja ammuse kuurortlinnana puhkusele meelitav.

Sel suvel tuuritasime Lucky Laikaga suuremates Eesti linnades ja proovisime õnne ka Valge Daami Aja laadal. Veetsime kolm päikselist päeva Haapsalus ning sellest kujunes meie jaoks täielik puhkus : ) Nautisime laadamelu, mis meid Karja tänaval ümbritses, sõime Müüriääre kohviku maitsvaid sööke ja uitasime Tarieliga vaheldumisi Haapsalu tänavatel.

Avastasin siiani minu jaoks peidus olnud Saue tänava. Ning sellel tänaval neli täiesti imelist maja. Nendest majadest õhkus midagi rootsipärast. Võibolla tuli see värvitoonidest – taevasinine, roostepunane ja mahe ooker. Võibolla nende arhitektuurist – väikseruudulised aknad ja punased kivikatused. Igatahes olid nad ühtaegu karged ja pehmed nagu põhjamaa suvi.

Sattusin sinna tänavale õhtusel tunnil ning päikese madalad kiired värvisid majad veelgi kaunimaks. Veetsin Saue tänaval jalutades tükk aega ning läksin järgmisel päeval seda ilu fotodele püüdma just samal tunnil.