… let`s eat some hatĆĄapuri!
Tarieli rÀÀgib Ă”htusöögilauas sellest sĂŒrreaalsest tundest, mis meid aeg-ajalt uues reaalsuses haarab. ApokalĂŒptiline tunne – inimesi on vĂ€he liikvel, kĂ”ik kohad on kinni. Mina olen vaikne. Ei taha, et Mika seda juttu liiga palju kuuleks. Kuigi see ĂŒmbritseb teda nagunii kĂ”ikjal.
Mina: Let`s not talk about it!
Tarieli (muiates): Jaa, ma sain juba aru.
Mika (muretult): Kui emme ei taha rÀÀkida, siis ei rÀÀgi!
Mina ja Tarieli (???): Tibu, kuidas sa sellest aru saad!? Sa oled nii tark tĂŒdruk! Oskad juba ridade vahelt lugeda, enne kui sa lugeda oskad!!!
Mika (kergelt kĂ€ega lĂŒĂŒes): Jaa-jaaa, sööme nĂŒĂŒd, see hatĆĄapuri on nii nĂ€mm! đ

