Eile oli minu Mehhiko kodukontoris eriti mõnus tööpäev. Mulle toodi nimelt avatud ja joogivalmis kookospähkel otse koju, ilma et ma oleks seda tellinud 😀 Joonistasin parasjagu kui kuulsin akna taga mingit kopsimist, piilusin aknast ja nägin, et mehed võtavad kookospähkleid puu otsast alla :O Muidugi jooksin kohe pildistama ja filmima 😀 Jälle ju üks esmakordne asi elus, mida näha. Mehed noogutasid ja viipasid minu tervituse peale ja sain oma filmijupi kätte.
Umbes kümne minuti pärast kõlas koputus uksele ja seal seisis mehhiklane matšeetega avatud kookospähkel käes: “Try!” Jälle oli see hetk, mil tunnen suurt tänulikkust ja soojust südames sellest kui lahked mehhiklased ikka on. Olin üllatusest ja rõõmust üsna pahviks löödud, kuid mõne hetke pärast jooksin õue ja viisin meestele Snickersit 🙂
