Täna on meie kohtumise päev, 14 aastat tagasi võtsime teineteisel käest kinni ja 9 aastat tagasi panime teineteisele sõrmused sõrme. Kõik ikka sel samal ilusal 30. juulil. Kui eelmisel aastal tähistasime oma pulma-aastapäeva laeval, siis seekord olime hoopis maisemad. Alustasime oma uues lemmikbaaris Odeon. Meile meeldib seal kõik – alustades suurepärast sisekujundusest ning lõpetades sellega, et seal pakutakse ülimaitsvaid kokteile, millele mõnel õhtul lisandub näiteks tasuta jäätis :O Kui lahe saab üks koht olla?!
Ja liikusime sealt edasi restorani Ülo, kus meid külvati üle soe-südamliku hoolitsusega meie ettekandja poolt. Sõime imemaitsvad toimetoite ja jõime proseccot. Ülo on keskendunud just taimsele toidule. Meile oli see mõnus vaheldus, sest oleme üldiselt kõigesööjad.
Ohh, kui mõnus oli oma kalliga lihtsalt istuda ja jutustada selles sumedas õhtus ja pidulikus meeleolus. Vahepeal läksid silmad märjaks ja vahepeal rõkkasime naerada 🙂 Ja vahepeal vahetasime veel kingitusi ka.
Mina kinkisin talle DJ kursuse, sest Tarieli armastab muusikat ja plaadikeerumist võiks ta ju seetõttu ka proovida. Tarieli kinkis mulle samuti midagi plaadiga seotut. Täpsemalt mu esimese digilaua emaplaadist tehtud ehted :O Olin pahviks löödud. Midagi niiiii erilist oskab välja mõelda vaid tema! Ohhh … Ehtekunstnik Keiu Koppel oli selle kauni ja minu jaoks nii erilise mõtte imelisteks eheteks vorminud. Nüüd on mul kõrvarõngad ja ripats, nendega kannan kaasas tükikest oma armsast digilauast, mis on aidanud mul teoks teha oma unistuse – olla kunstnik.
Ohhh, Tarieli, ja selle kõige taga oled ka Sina – minu julgustaja, toetaja ja inspiratsioon. Aitäh Sulle, kallis!!! Küll meil oli jälle ilus pulma-aastapäev!
P.S. Frida Kahloga sokid sain ka veel 😀