Latsõkõsõ, mi meelemarakõsõ

Maavanaema Ines kinkis Mikale ja Ricale setu rahvariided. Mikas voolab peale gruusia ja võru vere ka setu veri. Nukumõõtu rahvariided õmbles Laine Lõvi. Meil õega oli soov neid armsaid setu neiusid ka koos pildistada. Ja lahe, et saime seda teha Räpinas – kohas, kus ma olen veetnud suure osa oma teadlikust elust, sest käisin seal põhikoolis. Läksime fotograafi Eleryn Meisteriga Räpina kaunisparki pildistama. Ta juhtis meid kohta, mis minul seostus kehalise kasvatuse tunni ja Cooperi testiga. Nimelt seal suurte kuuskede all lõppes see 12 minutit kestnud ja igavikuna tunduv jooksuring, mis tollal oli tohutu pingutus, sest pidi jooksma nii kiiresti kui võimalik. Ja no ei olnud minus seda võhma siis.

Kuid sel palaval juulikuu päeval säras see kuuskede alune paik kuldses õhtupäikeses ja nägi nii kaunis välja. Eriti veel siis, kui meie tüdrukukesed oma rahvarõivastes sinna astusid ja vanaema neile ka hõberahad kaela riputas. See kõik nägi nii muinasjutu moodi, et hakkasin isegi setu keeles luuletama.

Latsõkõsõ, mi meelemarakõsõ,
piaaigo sõsarakõsõ –
paistku tile iks pääväkene,
puhuq lämmi tuulõkõnõ!

Mika tantsib
Mamma Inesega
Kolm põlvkonda koos
Ja meie oma meelemarakõsõga
Armsa õega
Meie särav ema

Ja siis läks järjest lõbusamaks Mika-Rica jooksid rõõmsalt särgiväel ringi kui neil kleidiosa ära võtsime.

Tegime ka mõned pildid tavalistes riietes.

Õe pere

Pärast läksime kohvikusse jäätist sööma ja olime oma ilusa päevaga väga rahul!

2 kommentaari

Leave a Reply