Tsitaat #176 Hapukurk on moes!
Räägin Mikaga koolitoidust. Mina: Mis kõige popim salat on?Mika: Värske kurk! See meeldib kõigile!Mina: Ahsoo, mis siis veel meeldib?Mika: Hapukurk on ka moes!
Räägin Mikaga koolitoidust. Mina: Mis kõige popim salat on?Mika: Värske kurk! See meeldib kõigile!Mina: Ahsoo, mis siis veel meeldib?Mika: Hapukurk on ka moes!
Mika palub mu paberile looduslikke asju joonistada. Joonistame mõnda aega vaikides. Seejärel. Mika (asjalikult ja elutargalt): Terve elu sirgeldad arvutis. Varem või hiljem pead sa õppima paberil joonistama! True, true!
Valime Mikale jopet, käes on selline variant, millel üks osa on sõjaväe kaitsevärvusega. Mika: See on väga vägivaldne!
Mika: Issi, ma tahan näha sind nutmas!Mina: Aga sa oled ju. Näiteks mõne kurva filmi ajal.Mika: Ei-ei, see on vaid väike pisar. Ma tahan näha emotsiooni!Mina: Nujah, eks ma olen ikka nutnud ka.Mika: Oled ikka? On sul tõeliseid emotsioone?!?
Mika: Issi, su hambad on nagu pusle! Need lähevad nii ilusasti kokku!
Olivia: Vabandust, kallis. See smuuti on nii blaa. Mika (sellise näoga, et talle maitseb väga): Ei, emme. See on bla-bla-blaaaa!
Mikal läks kaelakee katki ja kui jalutasime hiljem ehete tarvikute poest mööda, siis näitasid talle läbi vaateakna paeltele: Näe, siit saame pärast tagasiteel osta sulle uue paela kaelakee jaoks.Mika: Tuleta siis meelde pärast, issi!Mina: Miks mina pean sulle seda meelde…
Olen koos Mikaga laos, teen tööd, sätin asju. Mina: Näe, Mika, siin sinu vana turvatool. Selle saan vist müüdud homme. Aga vot voodit pole küll keegi soovinud.Mika: Miks? Kas lapsed on otsa saanud?Mina: Mis? Miks nad otsa said?Mika: Äkki ahvid…
Mika aitab mul süüa teha.Olivia teisest toast: Kas Mikal on käed pestud?Mina: Ei, aga hilja. Ta juba hakib salatit.Olivia: Las ikka peseb käed ära.Mika (emotsionaalselt): On ikka range naine!
Eesti meedia mõjul räägime lutikatest. Mika: Aga kuidas sa tead, et voodis on lutikad?Mina: Siis jäävad linadele vereplekid.Mika: Aga äkki need on väga puhtad lutikad?
Mika: Teate, ma arvan et kõik hobused on autode peale kurjad, sest enne autode tekkimist nemad sõidutasid inimesi.
Räägime söögilauas sellest, kuidas me kohtusime Oliviaga. Olivia: Jah, siis ma püüdsingi ta võrku!Mika: Issi? Ta pole enam võrgus, ta on sul ära praetud!
Nuuh, tuli ära 🙂 Mika: Issi, ma ei taha midagi halvasti öelda, aga sa peaksid trenni tegema.
Mika: Ma tahan elada 100-aastaseks. Siis ma näen, kuidas mu lapsed kooli lähevad.
Mika: Issi ära söö veel, ootame emme ka ära.Mina: Ma ei söögi. Ainult maitsesin.Mika (paitades mu pead): Good boy!