Tsitaat #116 Loterii-Lottemaa
Mina: Mika, meil on emmega sulle üllatus! Ostsime ühed piletid ära.Mika: Oooo, ma tean! See on loterii!Mina ja Olivia: ???Mika: Nuuh, Lottemaa piletid!
Mina: Mika, meil on emmega sulle üllatus! Ostsime ühed piletid ära.Mika: Oooo, ma tean! See on loterii!Mina ja Olivia: ???Mika: Nuuh, Lottemaa piletid!
Mul tekkis Mehhikos blefariit. Hommikuti on eriti nõme üles ärgata ja peeglist ennast vaadata. Hommikuti jookseb Mika meie voodisse ja ma mõlten, et las Mika ütleb, kuidas mu silm on. Mina: Mika, kuidas mu silm on?Mika: ULAMULK!!! See on Mika…
Olivia räägib teises toas telefoniga, meie Mikaga kuulame pealt ta juttu. Mika: Mis ta ütles? Mis asi on tal pesemata?Mina: Juuksed.Mika: Juuksed…ja põrandad ka!
Mika on üldiselt lahke inimene. Tema jaoks ei ole probleem jagada oma sööki või mänguasju. Alati armastab ta anda raha ka tänavamuusikutele. Seda kommet olen talle õpetanud juba algusest peale ja Mika hea meelega viib mündi muusikule ning jääb hetkeks…
Teeme Mikaga Insta jaoks tantsuvideot ja ma hakkan hingeldama.Mina: Mika, pea hoogu. Ma ei jõua. Ma olen vanamees.Mika: Sa pole vanamees, sa oled mu issi.
Tuletame meelde oma lapsepõlve koledaid laule.Olivia laulab: Ikka viin-viin-viin, ikka viin-viin-viin!Mina: Sa tead ikka väga hästi neid laule!Mika: Ta on kunstnik, sellepärast!
Oleme Tarieliga köögis, Mika on teises toas. Ta aevastab vaikselt. Kuuleme küll, aga oleme mõlemad tegevuses ja ei hüüa talle ”Terviseks!” nagu muidu ikka teeme. Hetk hiljem läheb Tarieli Mika juurde. Mika (rahulikult, aga sarkastiliselt): Ma ei kuulnud, et keegi…
Räägime Oliviaga sõjast Ukrainas ja poliitilisest olukorrast. Jutu sees kõlab sõna “Lääs”. Mika: Läätsed?Meie: Ei, mitte läätsed. Lääs.Mika (kelmikalt): Läätsed….Meie: Lääs. Nagu ida.Mika (rõõmsalt): Idud! Läätsed ja idud!
Söön Mikaga kohvikus pannkooke. Tavalisest kolmesest portsust jääb mulle kaks tükki, kuna Olivia jäi koju. Mina: Ma söön täna kaks, sina sööd ühe. Siis ma täna enam magustoitu ei söö.Mika: Sa võid õhtul ikka süüa.Mina: Ei, ma ei saa süüa.…
Mika (võttes päikeseprillid eest): Ohh, mul on silmadel palav!
Mina (kiirustades Mikat tagant): Mika, vamos, vamos!Mika (kaeblikult): Issi, ma ei jõua nii ruttu vamost teha!
Mika lasteaeda toodi rantšo loomad ja tütreke jagab minuga õhtul muljeid: Seal oli üks sokk, ta oli aktiivne. Ja seal oli kits, ta oli tiine.
Pakime.Jään ikka vahel oma vanu töid vaatama. Tarieli (teisest toast kuuldes, et paberikrabin lakkas): Sorteeri! Ära nostalgeeri!
Mikale meeldib väga rääkida oma väljamõeldud keeles. Usun, et selliste kummaliste sõnade väljamõtlemine on tal geenides. Tarieli nimelt “mõistab” seda keelt ja räägib talle samasuguseid sõnu vastu, samas kui mina nende lingvistilisi vigurdusi rumala näoga pealt kuulan. Siit tulevad parimad…
… lähed vasakule, saad õnnelikuks jne. Me kõik teame seda muinasjutust pärit valikute mängu. Mika ka, sest ta pakkus mulle täna tühjal plastiliinitopsil kujuteldavatele nuppudele vajutades oma saatust Mika (vajutab topsil eri kohtadele): Kui vajutad siia, siis:– Saad rikkaks– Saad…