… let`s eat some hatšapuri! Tarieli räägib õhtusöögilauas sellest sürreaalsest tundest, mis meid aeg-ajalt uues reaalsuses haarab. Apokalüptiline tunne – inimesi on vähe liikvel, kõik kohad on kinni. Mina olen vaikne. Ei taha, et Mika seda juttu liiga palju kuuleks.…
“Drive-in” on selle nädala kõige popim sõna. Paljud kauplused üritavad mõelda välja, kuidas saaks edasi kaubelda ja samas mitte minna vastuollu valitsuse määrustega. Nii ongi paljud kauplused loonud nn drive-in võimaluse ja linnas ringi sõites näeb kaupluste juures plakateid, ajutisi…
Mika: Issi, sa oled haige! Mina: Tohoh, mis haigus mul siis on? Mika: (eriti rõõmsalt) Koroooona!
OMG, mis mõju ma olen Oliviale avaldanud! Ma olen inimese ära rikkunud 🙁 Mina: Olivia, vaata, tahtsin sulle rääkida… Olivia: Tšššš! Oot, ma kuulan need majandusuudised ära, siis räägid!
Mika: Kui ma lasteaeda lähen, siis võtan lepatriinu või karupoja kaasa. Mina: Tead, lasteaiast kirjutati, et praegu ei tohi oma mänguasju kaasa võtta. Mika: Ei, ei, ei! Ma ei võta oma mänguasju, ma toon nad metsast! Mina: Sa tood metsast…
Lasteias anti koduseks ülesandeks rääkida lapsega perest. Mika ilusasti nimetab kõiki meie väikese pere liikmeid ja siis jõuame temani. Mina: Ja sina oled? Mika: Mika! Mina: Õige. Ja kes sa meile oled? Mika: Laps! Mina: Väga õige, aga kuidas veel…
Olivia teeb magustoiduks leivasuppi rosinatega. Arutame, et see oli ka meie lapsepõlves tihti magustoiduks, aga et rosinaid polnud alati lisada. Mika sööb kõnealust desserti. Siis ütleb veendunult: See on mõttetu supp, kus rosinaid sees pole!
Arutlen Oliviaga: Ma ei teagi, kuhu seal parkida… Mika pakub meile kohe lahenduse: Pargime parki!
Sirvin mobiiliga oma Facebooki voogu, Olivia istub kõrval ja vaatab ka. Järjest tulevad mingid vanainimeste fotod. Olivia: Su Facebook on vanaks jäänud…
Mika: Issi, mul on pepu jahe. Mina: Ok. Mika: Tahad katsuda? Mina: Ok (katsun) Jah, tõepoolest on jahe. Mika: Jah, jahe! Värskendav!
Olivia: Oota, ma pean vaatama netist, kas mu surnud õpetaja on surnud või elus.
Elsa multika ümberjutustus Mikale. Olivia: Prints tahtis Annaga abielluda kui nad olid olnud koos kolm päeva. Mis sa arvad, kas nii ruttu peaks abielluma? Mika: Ei! Enne tuleb tähed selgeks õppida, targaks saada ja siis võib abielluda! Tark naine on…
Mika sööb taldrikust, mille ta sai sündides kingituseks linna poolt. Mina: Näe, siin on kirjutatud “Väikesele tallinlasele”. Sina oledki see väike tallinlane. Mika: Jaa! Ja sina oled vana Tallinn!
Mika mängib arsti ja ravib mind: “Nii, ma panen sulle kreemi pähe, et sul ei tekiks peaaju viiruseid.”
Mika jookseb hommikul rõõmsalt vannituppa ja hüüab: “Mul on üks tiss kasvanud!”