Lepime nüüd ühes asjas kokku. Kui algul õpetad lapsele klassikalised võlusõnad “Abrakadabra! Hookus Pookus!” ja siis kunagi hiljem räägid talle, et sõna “Palun” on ka võlusõna, siis pole vaja imestada, kui laps küsimusele “Aga kus on võlusõna?” vastab nüüd “Abrakadabra!…
See on nii naljakas, kuidas Mika hääldab sõna “helikopter” – see kõlab täpselt nagu vanaema nimi, “helgikoppel” 🙂
… esimest korda lasteaeda. Eks see oli mulle üks suur vabaks laskmise ülesanne. Lasta tal minna, sest ta on seisnud juba pool aastat erinevate lasteaedade värava taga, jälgides seal mängivaid lapsi ja küsides meilt paluvalt: “Kuna?” Mulle ikka tundub, et…
Mika sööb suppi ja teatab rahulolevalt: “Nämma vedelik!”
Laps on juba omandamas neid “huvitavaid” vestlustehnikaid, kus ta kordab ühte ja sama asja sada korda. Üldiselt need mind ei ärrita ja ma isegi mõnuga mängin kaasa: kordan tuima järjekindlusega oma vastust, kuni Mika ise ära tüdineb. Aga täna suutis…
Kui Mika ütleb “Mikal on maailma parim issi”, siis tunne on selline:
Hakkab pihta 🙂 Äsja teatati, et “Kui Mika suureks kasvab, hakkab ta veini jooma”. Jah, kallis laps, vahepeal on klaas veini ainus asi, mis aitab 🙂 Eriti kui sul on kaheaastane rüblik, muahaha!
Käisime maal saunas ja saime herilastelt tsusata 🙂 Esimese (reeturliku, otse selga ja veel siis, kui ma last hoian süles ja ei saa eriti midagi ette võtta) nõela sain mina veel enne, kui jõudsin sauna ust avada. Saunas arutlesime, et…
Käisime paar nädalat tagasi Mikaga Lätis loomapargis ja kui hakkasime sealt ära tulema, siis tütreke võttis selle koha külastamise kokku ühe lausega: “Kaamelid olid kõige hullemad!”
Ilmad on läinud jahedamaks. Jalutame Mikaga ja ta ütleb mõtlikult “Sügis on nüüd käes”. Lapse suu ei valeta 🙂
Kuna Mika on meie ainus laps ja varem eriti kokkupuuteid väikeste lastega pole olnud, siis on meie jaoks kõik uus. Mulle tundub, et Mika räägib parajalt, aga paljud inimesed on öelnud, et ta räägib kaheaastase lapse kohta ikka väga hästi…
Kuna Mika nüüd lobiseb vahetpidamata, siis hakkan neid tema tsitaate siia kirja panema. Tänane pärl oli selline: Mika sätib ennast diivanile magama ja siis teatab: “Mika läheb unemaale. Oma poega otsima.” Me olime Oliviaga nagu nii:
Mika on väga jutukas ja see on nii lahe! Tema suust juba tuleb selliseid pärleid, et kuku või maha. Just teatati mulle, et “Issi on kuri, emme on hea, Mika on ilus” ja ise naerab 🙂
Täna on meie kohtumise päev, 14 aastat tagasi võtsime teineteisel käest kinni ja 9 aastat tagasi panime teineteisele sõrmused sõrme. Kõik ikka sel samal ilusal 30. juulil. Kui eelmisel aastal tähistasime oma pulma-aastapäeva laeval, siis seekord olime hoopis maisemad. Alustasime…
See on üsna kirjeldamatu tunne, kui tood postkastist esmakordselt oma lapsele tellitud “Tähekese” ja selle kaanel on sinu enda joonistatud pilt. Aitäh Ilonale, kes mu rahvarõivais vöötorava juuli-augusti kaanepildiks valis! Selline rahvusromantiline pilt läheb hästi kokku ka juulis toimunud 150.…