Reisides avastad, et Eestis on elu tĂ€pselt samasugune kui mujal maailmas ja inimesed kĂ€ituvad ka vĂ€ga sarnaselt. Ja siis avastad, et muud rahvad elavad hoopis teistsugust elu ja need erinevused on vĂ€ga huvitavad. Vahel mĂ”tled, et miks Eestis ei vĂ”iks samamoodi olla, vahel aga kratsid pead ja ĂŒritad aru saada, mis vĂ€rk sellega on, aga ega lĂ”puni ikka aru ei saa kĂŒll.
Praeguseks olen teinud erinevuste kohta kaks videot (Mehhiko vs Eesti ning 18 asja, mis on Kreekas teistmoodi, kui Eestis) ning Malaisia kohta on ka video olemas (keri postituse lÔppu), aga kui soovid lugeda, siis panin need erinevused ka tekstina kirja.
Malaisias olime kolm nĂ€dalat ja kogu selle aja veetsime pealinnas Kuala Lumpuris, seega Ă€rge pange pahaks, kui mĂ”ni asi ei vasta tĂ”ele ja tegime liiga ennatlikke jĂ€reldusi đ
Kokku siis 10 erinevust:
Malailased nĂ€evad sind. Nad mĂ€rkavad sind tĂ€naval, liftis, kohvikus, poes, pargis ning loovad silmkontakti ja noogutavad, tihti ka Ă”rnalt naeratades. See on NII LAHE ja nii erinev sellest, kuidas me Eestis mĂ€rkame vĂ”i siis Ă”igemini oleks öelda ei mĂ€rka teisi inimesi. Kui Mehhikos kaasnes mĂ€rkamisega ka rÔÔmsameelne “Hola!”, siis Malaisias on see tervistus vaoshoitud ja enamasti sĂ”nadeta, kuid siiski ÀÀrmiselt meeldiv ja sĂŒdantsoojendav!
Malaisias pole lemmikloomi. Kolme nĂ€dala jooksul me reaalselt ei nĂ€inud ĂŒhtegi koera. Hulkuvaid kasse nĂ€gin korra vĂ”i kaks, aga see, et kolme nĂ€dala jooksul ei nĂ€e ĂŒhtegi koera, oli vĂ€ga ĂŒllatav. Algul nagu ei saanudki aru, et midagi on teistmoodi, kuid hiljem kui hakkasin mĂ”tlema, siis oli see vĂ€ga-vĂ€ga kummaline, et me ei nĂ€inud ĂŒldse koeri. PĂ€ris palju oli linnapildis ka silte (parkides, ostukeskustes ja ka majas, kus elasime), mis keelasid lemmikloomi nendes kohtades, kuid taolisi silte trehvab kĂ”ikjal ĂŒle maailma, ka Eestis. See oli ikka meeletu kontrast vĂ”rreldes Istanbuliga, kus oli meie kolmepĂ€evane vahemaandumine teel Eestist Malaisiasse – seal oli kasse iga nurga peal!
Kui juba rÀÀkida sellest, et polnud lemmikloomi, siis vĂ€ga ei paistnud silma ka kohalikud lapsed. Eks neid ikka oli, aga mitte vĂ€ga palju. Ei oskagi öelda, kas lastel pole Malaisias kombeks kolada tĂ€navatel vĂ”i on mĂ”ni muu pĂ”hjus, aga igatahes vĂ€ga ei nĂ€inud lapsi đ
Kuala Lumpur on vĂ€ga multikultuurne linn. Vikipeedia andmetel on pooled Malaisia elanikud malailased, 23% hiinlased ning ĂŒlejÀÀnud jaguneb teiste rahvuste vahel. Kuigi islamiusulisi on riigis veidi ĂŒle poole, siis on Kuala Lumpuris vĂ€ga hĂ€sti nĂ€ha, kuidas linnas on usukodasid igale religioonile ja neid on palju ning tihedalt. Linnapildis kohtab inimesi igast rassist ning kĂ”ikidesse suhtutakse tolerantselt ja sĂ”bralikult – vĂ€hemalt nii mulle tundus.
Malaisia liiklus tundus tihe ja parajalt hullumeelne. Eks ta vĂ”rreldes Eestiga ongi. Aga nuuh nĂŒĂŒd oleme elanud ĂŒle kahe nĂ€dala Vietnami suurimas linnas Ho Chi Minh Citys ja vĂ”in kindlalt öelda, et Malaisia liiklus on ikka tĂ€iesti kĂŒla tempos vĂ”rreldes Vietnami omaga, mis on tĂ€iesti hullumeelne đ Malaisias (nagu ka Vietnamis) on vĂ€ga palju rollereid ja suur erinevus Eestiga on see, et need ei peatu ka punase tule peale. Autod-bussid peatuvad, aga rollerid mitte ja isegi rohelise tulega teed ĂŒletades pead olema ettevaatlik, et mitte rolleri alla jÀÀda. Ettevaatlik tasub kindlasti olla, sest kaks korda juhtus nii, et ka auto ei peatunud punase tule peale. Vot see oli juba veits hirmutav đ
Konditsioneerid on Malaisias keeratud pĂ”hja. Nagu ikka soojades riikides, on kĂ”ikjal konditsioneerid, aga Malaisias huugasid need eriti tugevalt. Astud 30-kraadisest ja niiskest ilmast taksosse vĂ”i poodi ja keha kattub momentaalselt kĂŒlma higiga, sest kondikad puhuvad lausa talvist Ă”hku. PĂ€rast astud uuesti vĂ€lja ja vĂ€line kuumus paneb kehale teise pĂ”ntsu – keha oli pika peale juba Ă€ra harjunud jahedusega ning kuum Ă”hk on paras ĆĄokk ning tundub seinana, millest pead lĂ€bi murdma. Eestis muidugi mingi kondika muret pole – meil on aastas kahel pĂ€eval soe ilm ja siis juba lehed kirjutavad kuumalainest ja sellest, kuidas seda ĂŒle elada, aga eks see on paras naljanumber vĂ”rreldes soojade maadega. Vietnamis, olgu öeldud, pole konditsioneerid enamasti nii kĂŒlmaks keeratud ja see on palju meeldivam.
Kuala Lumpur on kĂ”rghoonete linn. See on vĂ€ga erinev Eestist. Eks Eestis me saamegi kĂ”rghoonetest rÀÀkida vaid Tallinna puhul, aga ega pealinnas ka neid hooneid vĂ€ga palju pole. 400 aastat tagasi oli Oleviste kirik maailma kĂ”rgeim hoone, kuid praegu on meie arhitektuur pigem madal ja ei pĂŒrgi taevastesse kĂ”rgustesse. Kuala Lumpur pole teab kui palju suurem Tallinnast – seal elab 1,8 miljonit inimest, mis on vaid neli korda rohkem kui Tallinnas, kuid kĂ”rghooneid on KL-s mitte neli korda, vaid pigem 100 korda rohkem ja neist kĂ”rgeimad on ĂŒhtlasi ka maailma kĂ”rgeimad! 20 aastat tagasi oli maailma kĂ”rgeim hoone Petronas Towers, mis on minu meelest ÀÀrmiselt ilus ja kindlasti ainulaadne hoone! Kohe-kohe on valmimas Merdeka 118, millest saab kĂ”rguselt maailma II hoone. Oma olemuselt on see tĂ€iesti erinev Petronase tornidest ja seisab uhkes ĂŒksinduses, kuid on ka ilus ja silmapaistev pilvelĂ”hkuja. Meile muutus ta eriti armsaks, sest meie majutus oli vaid paarisaja meetri kauguselt Merdekast ning nĂ€gime teda iga pĂ€ev oma magamistoa aknast.
Need kaks hoonet on kĂ”rgeimad ja kĂ”ige silmapaistvamad KL-s, kuid linnas on kĂŒmneid (kui mitte sadu) kĂ”rghooneid, mis on koduks tuhandetele inimestele. MĂ”ned neist on tavalised, ilmetud ja vĂ”ibolla isegi koledad, mĂ”ned aga huvitavad ja ilusad. Kas kĂ”rghooned on just omaette vÀÀrtus vĂ”i asi, mille poole peaks ĂŒks linn pĂŒrgima, kuid kindlasti nĂ€itavad nad linna ambitsiooni ning suurlinnalikkust, mida kahjuks Eestis pole.



Malaisias pole gaseeritud joogid au sees. Poes on gaseeritud vee valik vĂ€ga vĂ€ike, tihtipeale vaid ĂŒks mark ja seegi reeglina mingi kallim vesi, mis maksis liiter-poolteist 3-4 eurot ning mida ei raatsinud osta. Ka gaseeritud limonaadid (sh Coca, Fanta jms) olid ĂŒsna nĂ”rga vurtsuga. Ma tĂ”esti tundsin puudust ĂŒhest korralikust gaseeritud joogist. Ei saa öelda, et ma Eestis joon iga pĂ€ev gaseeritud jooke, kuid palava ilmaga oleks kĂŒll tahtnud tunda ĂŒhte korralikku vurtsu – teate kĂŒll seda tunnet, mis on ĂŒhtlasi meeldiv ja samas ka ebameeldiv, kuna sa ei saa hingata, sest jook on nii gaseeritud đ
Joogipudelid olid alati triiki tĂ€is. See oli selles mĂ”ttes ebamugav, et kui pudeli avamisel seda Ă”rnalt pigistasid, siis tuli jooki ĂŒle ÀÀre.
Olivia tĂ”i vĂ€lja, et Kuala Lumpur on tolmuvaba. Kas see pĂ€ris nii on, aga tĂ”esti – meie jalad olid koju tulles alati puhtad. Samas, kui jalutasime Mehhikos vĂ”i Kreekas vĂ”i praegugi siin Vietnamis, siis peame alati kodus pesema oma jalgu, sest plĂ€tudega jalutades muutuvad jalad mustaks. VĂ”ibolla on asi selles, et sellel ajal, kui kĂŒlastasime Kuala Lumpurit, sadas praktiliselt iga pĂ€ev kasvĂ”i veidikene vihma ja see pesi tolmu maha.

[…] kolm nĂ€dalat ja selle aja jooksul Ă”ppisime veidi tundma seda linna ja kohalikku elu. Kirjutasin Malaisia kĂŒmnest omapĂ€rast, nĂŒĂŒd panen kirja Kuala Lumpuri kohad ja tegevused, mida julgeme […]
[…] maa on erinev ja mĂ”ned erinevused hakkavad kohe eriti silma. Olen varem kirjutanud nĂ€iteks USA ja Malaisia omapĂ€radest. Keenia oli meie jaoks esmakordne visiit Aafrikasse ja seega ei osanud me midagi […]