Oma vanu töid sorteerides leidsin pildi, millega on seotud tähtis pööre mu elus. Nimelt maalisin selle uute värvidega, mis onu Einari pere mulle 9. klassi lõpetamise puhul kinkis. Mäletan, et mõte oli maalida üles oma igatsus kaugustesse lennu ja helge tuleviku osas. Seadsin pildi uhkusega oma kirjutuslaua kohale. Olin üpris rahul. Praegu näen mitmeid asju, mis teisti teha – kõige häirivam on liigse nühkimisega karvaseks läinud paber.
Samal suvel (1995) läksin Tartu Kunstikooli sisseastumiseksamitele ja … sain sisse! 🙂 Ema ütles mulle hiljem, et kui ta seda pilti vaatas, siis ta küll ei uskunud, et sisse saan 😀
