Lucky Laika uus sari, Heliilu, sündis juba 2024 aasta sügisel, panen selle sünniloo blogisse ka kirja. Kusjuures sarja nimeks sai Heliilu, milleni jõudsin kodu koristamise käigus. Mulle meeldib just mingi tegevuse juures tekste välja mõelda. Hiljem seda sõna uurides leidsin, et see ümberpöördult, Iluheli, tähendab muusikat. Nii et igati sobilik sõnapaar sarjale, mille keskmes kaunilt kõlavad sõnad.
Heliilu sari tekkis väga loomulikult ja samas ühel väga konkreetsel hetkel. Kirjutan juba tükk aega oma vanaema elulugu ja saatsin selle oma emale ülevaatamiseks ja täiendamiseks. Kui sain temalt täiendatud loo, leidsin seal kaks unustatud, kuid mulle nii palju häid mälestusi meenutavat sõna – tsinkplekkpang ja Saepuru Sass. Need sõnad jäid mu mõttesse kumisema ja järgmisel hommikul, kui tegin oma kõnniringi, tekkis mõte, et tahaksin nende sõnadega midagi teha… Kirjutada jutt või luuletus või neid kuidagi muul moel kasutada. Koju jõudes rääkisin sellest Tarieli ja tema võttis ka kohe tuld, et võiks küll teha midagi unustatud ja miks mitte ka uute sõnadega, mis kuidagi lahedalt kõlavad. Jõudsime selleni, et võiks neid sõnu joonistada. Nii et hakkasingi joonistama, võtsin kasutusele monokroomse ja minimalistliku stiili, sest Saepuru Sassi tegelane kangastus mulle just nii.
Tarielile meeldis see tegelaskuju ja hakkasin proovima sedasama stiili ka teiste sõnade puhul, mida me mõlemad usinalt otsima asusime. Avastasime, kui palju lahedaid ja erakordseid sõnu on eesti keeles ja selle murretes. Tuli välja, et nurmenukk on Eesti rahvale üks armsamaid lilli – rahvakeeles on talle antud lausa üle kahesaja nime. Paljude nimede hulgas on nii müstilisi, igapäevaseid kui ka naljakaid nimetusi nagu taevavõti, taevasilm, kuldvõti, piimapisar, neiulill, pääsulill, võipäts, käolill jne jne.
Järgmisena joonistasin tsinkplekkpangi, mis võttis kauem aega, kui tema lihtne vorm eeldaks. Tahtsin sellesse pilti tuua midagi hiinapärast, just sõna kõla tõttu, kuid see ei õnnestunudki. Tarieli lisas selle tunnetuse hoopis kirja paigutusega.
Siis joonistasin naljaka nimega seaõie ehk võilille. See oli tõesti tore pilt, sest ilmus mu käte alt sama kiiresti kui Saepuru Sass ja sellised pildid on mulle alati eriti armsad, sest neil pole sellist valu ja vaeva juures, mis liiga pikka aega joonistatud töödel.
Ja nüüd üks mu lemmiksõnu – putsai, mis tähendab setu murdes sulge. Väga jaapanipärane mu meelest.
Ilus sõna, mis on meil ka igapäevases kasutuses on rohenäpp.
Veel üks ilus nimi kaunile kullerkupule – kuldnupp.
Aga leidsime ka konkreetse isiku, siinkohal O. W. Masingu, loodud sõna kontmees.
Ja lõpetuseks üks unistav lilleõis – moon ehk unelill.
Palju sõnu jäi muidugi veel tagavaraks ja need ootavad loodetavasti oma aega. Kindlasti tahaksin joonistada pilte veel järgmistest:
– Liigsilmad – prillid
– Lumemoos – vahukoor
– Kana persed – haisev karikakar
– Punnpaabu – leevike
– Linnupuuaed – mesila (O.W. Masing) Mesila on maa-ala tarudega. Linnupuu tähendab mesitaru.
Neid kauneid ja unustatud sõnu on oh, kui palju. Ja nagu ikka meie Lucky Laika loomingus puhul on – meie pildid on alati seotud kirjasõnaga.