3. augustil olime taas Setomaal, seekord Seto kuningriigi päeva tähistamas. Seekord toimus (pidustus on mööda Setomaad liikuv) Obinitsas ning juba 31. korda. Obinitsa on väga armas küla, üsna Koidula piiripunkti lähedal ning selle kaunil nõlval kõrgub kuulus Seto lauluemade auks püstitatud seto rahvariides naise kuju.
Peohommik oli rahulik, nii et saime järves varbaid kasta ja niisama ringi vaadata. Rahvast oli veel vähe.
Mikal oli veel üks suur ja tähtis asi teha, mis tal Seto tantsupeol tegemata jäi. Nimelt tahtis ta ülemsootskale, kes seto kuninga, Peko, asemik maa peal, austust avaldada. Tal oli selle tarbeks ka omajoonistatud pilt valmis.
Evelin Leima tabasime lõpuks alles üsna õhtul, kui krooniti uut ülemsootskat. Aga see kohtumine oli eriline ja Evelin lihtsalt imeline!
Tallinna Seto Latsi Kuulis kohtasime seto juurtega Anne Veesaart, kes Mikale ja meile kõigile “Õnne 13” sarja kaudu väga meeldib. Mika joonistas ka talle pildi ja sai selle seal üle anda. Meie jagasime armsatele inimestele ka oma seto rahvarõivais kanaperega postkaarte.
Peale selle kohtusime veel paljude armsate inimestega – tundus, et kogu Eestimaa on täna Setomaal. Vähemalt meil oli küll nii palju sõpru ja tuttavaid seal. Nii soe tunne!
Lahe oli, et Mika kohtas ka oma kolleegi võtteplatsilt. Tuli välja, et Icon Agencys töötav ja castinguga tegelev, Rebeka, on samuti Setomaalt pärit.
Melu oli tõesti palju ja me vaevalt jõudsime Obintsa küla ilu imetleda. Aga midagi siiski – oli imeilus minna kuldses päikeses ja peenes vihmas läbi küla auto juurde. Kiirustasime, sest pidime veel samal päeval Mikitamäelt läbi sõitma ja Tartusse jõudma. Kuid peatusin siiski, et kaunist hetke jäädvustada. Selles külas on veel vanu maju, mis nii kenasti korda seatud.
Peagi jõudsimegi ema-isa juurde maale.
Mõned asjad on ikka täpselt sellised nagu minu lapsepõlves. Kasvõi näiteks see vana käsikivi, millega jahu peeneks jahvatati. Kuid mis ka minu lapsepõlves trepiastme rolli täitis. Oli taas imeline päev Setomaal!
