Üks suvine päev meie elust

Olivia armastab fotosessioone. Mina ka, aga mulle meeldib, kui fotod pole kõik poseeritud, vaid pigem elulised. Näiteks Mika 2. sünnipäeva fotod on just sellised – meie sõber Elina Sildre (kes lisaks sellele, et ta on andekas illustraator, on ka väga hea fotograaf) jäädvustas kogu pidu ja need on väga head fotod. Elina on teinud meile mitu fotosessiooni ja alati oleme tema tööga ülimalt rahul.

Juba kevadel Olivia rääkis, et meil võiks suvel üks pildistamine olla ja mina pakkusin, et teeme seekord nii, et laseme Elinal pildistada üles kogu meie päeva. Oliviale see idee meeldis ja õnneks Elina oli ka nõus ning etteruttavalt võin öelda, et need fotod said väga-väga head. Mulle just meeldib see, et piltidele jäi nö päris elu: meikimata, pidulike riieteta ja just selliste emotsioonide ja tegevustega, nagu meie tavaline päev oleks.

Hommikused protseduurid

Hommik meie peres algab hommikusöögiga. Enne Oliviaga kohtumist ma ei söönud hommikusööki. Putrusid jälestasin. Esimene söök oli mul lõuna ajal, nii 14.00 paiku. Õnneks Olivia suutis veenda mind sööma hommikusööki. Algul võilevad, hiljem tulid ka pudrud ja nüüd ma ei kujuta oma elu hommikusöögita. Ja putrusid armastan 🙂

Peale hommikusööki algab tööpäev. Meie töötame kodus ja seega pole vaja kuhugi sõita ega riideid vahetada 🙂

Suvel veel viisime kohale viimased pakid meie “Toetame aitajaid” projekti raames
Olivia teeb oma toas ehteid, mina arvuti taga minu ja Mika toas.
Olivia töötab oma digilauaga. Kuna Mika on sellel päeval meiega, siis ta üsna tihti tahab, et me tegeleks temaga. Siin fotol Olivia naeratab, aga eks see tekitab tihti ka frustratsiooni 🙂
Tööde vahele väike paus ja Olivia võimleb Mikaga

Kord nädalas teeme perepildi. Alustasime selle traditsiooniga siis, kui Mika sündis. Olivia idee oli, et võiks iga päev teha pilti – hea, et ma sellega kaasa ei läinud 🙂 Sest see on väga lahe traditsioon, aga olgem ausad, iga päev me seda küll ei viitsiks teha 🙂

Peale perepildi tegemist tahab Mika teha ise ka meist pilte ja tal tuleb see päris hästi välja.

Peale pildistamist läheme Mikaga tööle. Mika on juba harjunud, et vahepeal issi kutsub tööle kaasa – siis emme saab rahulikult teha oma asju ja samas on see Mikale ka huvitav. Laos ta saab mängida igasuguste huvitavate asjadega ja pärast viime koos kaupa poodidesse. Seekord on vaja minna vanalinna.

Kui tööasjad tehtud, liigume koos Baltale, kus meile meeldib suviti osta värskeid puu- ja aedvilju ning marju.

Te vaid vaadake seda kavalat nägu. Aga teate, miks see nii kaval on? Sest Mika teab, et peale aedviljade ostmist läheme me kohe ostma hatšapurit, mis talle (ja ka mulle) vääääga maitseb 🙂

Kodus juba ootab Olivia, kes vahepeal sai ka veidi käsitsi joonistada

Kodus on meil enne magama minekut kombeks süüa väike lõunaoode ja siis sätime Mika magama. Seekord on Olivia kord lugeda unejuttu – teeme seda kordamööda.

Lõunauinakule järgneb lõunasöök. Mika vaatab sellel ajal multikaid ja Olivia või me kahekesi teeme süüa ja katame laua.

Kahjuks kipume tihti vaatama söögi kõrvale telekat. Teadlikult vahepeal ei lülita telekat sisse ja üritame lihtsalt nautida sööki ja üksteise seltskonda, kuid siiski väga sageli haarame puldi ja paneme teleri tööle. Viimasel ajal oleme tõeliste vanade peerudena vaadanud õnneka (Õnne 13) kordusi 😀

Söögile järgneb muidugi magustoit 😉

Ja magustoidule järgneb muidugi mäng 🙂

Kui meie koer Haiku veel elus oli, siis saime iga päev kolm korda jalutada. Tihti oli ka Mika kaasas. Nüüd kui Haikut enam pole, ei jaluta me kahjuks enam nii tihti, kuid ilusa ilmaga peab kindlasti ennast liigutama – kas siis Mikaga mänguväljakul või tehes oma kodukandi kvartaliringi.

Peale jalutamist saab veel veidi tööd teha ja siis ongi taas aeg süüa 🙂 Üks kindel asi, mida meie peres väga armastatakse teha.

Ja kui õhtusöök söödud, Mikal hambad pestud ja unejutud loetud, saavad kaks õhtuks täiesti omadega läbi lapsevanemat ronida elutoa diivanile. Siis saab veidi ka omavahel suhelda, süüa midagi magusat ja vaadata õhtul mõnda sarja või filmi.

Leave a Reply