Teine Eestis joonistatud pilt valmis meenutades Tai Kuningriiki. Seal meeldisid mulle nii väga kõigis värvitoonides küütlevad väiksed kalad – need olid imeilusaid avatud lilleõisi meenutavad betta kalad.
Bettad kodustati esmakordselt 1000 aastat tagasi Tais. Seal aretati neid nende sõjaka iseloomu tõttu võitluskaladeks ning nad said tuntuks ka kui siiami võitluskalad. 19. sajandil jõudsid betta kalad läände, nende värvivalik muutus ülimalt laiaks. Tänaseks on bettadest saanud maailma populaarseimad akvaariumikalad. Seda esmalt muidugi nende ilu, aga ka vähenõudlikkuse pärast – nad nimelt taluvad ka vähese hapnikusisaldusega vett. Kui betta kalad magavad, muutub nende ere värvus tuhmimaks ja lisaks püsivad nad magades liikumatus asendis, justkui oleksid surnud. Selline kamuflaaž kaitseb neid ohtude eest.
Loomariigis võidutsevad ilu ja eduvuse poolest alati isased, inimeste maailmas on vastupidi. Aga tolerantses Tai Kuningriigis on paljud mehed vahel naistest naiselikumad ja ilusamadki – need on ladyboyd. Ka pildil kujutatud kalad on isased, kes kannavad peas Tai ornamentidega kroone. Bettad on nimelt ka Tai rahvusloomad.
Pilt illustreerib taas jaapani vanasõna, mis on ilmselgelt mu lemmikud. Unspoken words are the flowers of silence, eesti keeles – Lausumata sõnad on vaikuse lilled. See mõte peidab endas ilu, mille teeb eriliseks selle kammitsetus. Olgu kuldpuuriks siis akvaariumiklaas või kultuuriruum.
