Vahel sünnivad pildid niiviisi nagu täiuslikud hetked elus, mil kõik on täpselt õige ja paigas – üks pusletükk on maailmas taas paika läinud. Ja see loob imelise tunde. See kanaema ja tibudega pilt tähistab minu jaoks oma juurte juurde tagasi minekut. Selle aasta alguses hakkasin ma Mikaga käima Tallinna Seto Latsi Kuulis (Setu Laste Kool), et tutvustada talle rohkem tema setu päritolu. Kooli juht, Annela Laaneots, soovitas Tähekesele, et ma võiks selleaastase setokeelsele Tähekese kaanepildi joonistada. Ja ajakirja peatoimetaja, Ilona Martson, oli nõus. Nii sündiski see pilt seto rahvarõivais kanaemast tibudega, kuna kanal on seto muinasjuttudes tihti oluline roll. Pilt oli valmis mul juba veebruaris, kuid avaldasime selle alles nüüd, kui setokeelne Täheke on ilmunud. Pilt illustreerib juudi vanasõna – Mothers hold their children`s hands for a short while, but their hearts forever, eesti keeles – Ema hoiab lapse kätt hetke, kuid südant igavesti. Tegime erandi ning palusime Õie Sarvel (kes tõlkis seto keelde ka kogu Tähekese seto numbri) see vanasõna ka seto keelde panna. Seto keeles kõlab see – Imä hoit latsõ kätt kõrrakõsõ, a süänd igäväste. Jah, nii on, püüan oma Kullapurukese südant hellalt hoida.
Eriliseks teeb pildi veel see, et trükkisime esmakordselt Lucky Laika ajaloos setokeelsed postkaardid, mis kuskile müüki ei lähe. Kuid jagasime neid meie postkaardiprojekti ajal headele hooandjatega ning kinkisime Seto Tantsupeol uutele ja vanadele sõpradele. Kandes Mikaga sealsamas peol kauneid seto rahvarõivaid, tegime ka Tähekesega pilti. Aitäh kõigile, kellega koostöös see ilu valmis!
