Lapsepõlvest peale on mulle armsaim muinasjutt vendade Grimmide “Lumivalgeke”, seda suuresti just Siima Škopi loodud karakteri tõttu. Selle andeka kunstniku raamitud pilt kahvatust ja süsimustade juustega neiust seisis vanal raadioaparaadil, otse mu voodipäitsis. Kogu lapsepõlve oli see esimene kujutis, mida ärgates nägin. Ka oli mul hele nahk ja tumedad juuksed nagu temal, teistel printsessidel olid enamasti ikka kuldsed juuksed. Nii ma samastusingi Lumivalgekesega ja hakkasin ennast just selleks ilusaks ja heaks printsessiks pidama.
Meie peres ringles lugu sellest, kuidas Siima Škop endale Lumivalgekese raamatu jaoks modelli leidis. Nimelt oli ta kord trammis turule sõites kohanud kaunist tütarlast, Neives Redi, koos emaga. Kunstnik palus, kas oleks võimalik neiut maalida. Kuna tüdruk elas Tartus ja pidi koju sõitma, lasi kunstnik teda pildistada, tegi temast kiire visandi ning hiljem sai neiut siiski ka päriselt maalida. Nii sündiski imekaunis Lumivalgekese tegelaskuju, kellega koos nii palju lapsi on üles kasvanud ja siiamaani kasvab.
Hiljuti lisandus veel üks huvitav detail, mis teeb kogu selle loo veel põnevamaks ja mitmekihilisemaks. Nimelt joonistasin ühel päeval Mehhiko tähestikku ja iga tähe peale paigutasin mingi hispaania keeles vastava tähega algava eseme. Näiteks S-le “Sol” (päike) või P-le “Pinata”. Otsisin N-tähega sõnu, kui seal see oligi … “Nieves“ – hispaania keeles “Lumi”. Uskumatu kui ilusaid ja ideaalseid kokkulangevusi elu täis on! Nievesest pidi saama Lumivalgeke, sest isegi ta nimi ütles nii 🙂 Lumivalgeke on hispaania keeles – Blancanieves. Nievese isa oli hispaanlane ja arvatavasti soovitas just tema seda nime oma tütrekesele, kes sündis sõja ajal koonduslaagris, kus ta ema ja isa kohtusid. Nii et Lumivalgekese elu algus oli keeruline ja tumedates toonides. Kui ometi sai ta hiljem õnnelikuks nagu muinasjutuski. Nievesest sai Vanemuise teatri tantsija ning ta oli Eri Klasiga abielus ning neil sündis tütar Diana Klas.
Ja nüüd sellest, kuidas on Lumivalgeke minu sugulane. Päris veresugulane ta mulle polegi. Minu onu Varpo oli nimelt tema kasuvend. Peale sõda kohtus Nievese ema Eestis oma uue abikaasaga. Kodus on meil albumid, kus sees ilusa tumedasilmse ja mustajuukselise neiu fotod, vahel koos Varpoga, vahel ema ja kasuisaga (Varpo isaga). Nii et ka mina olen Siima Škopi Lumivalgekesega üles kasvanud, imetlenud teda raamatupildilt ja fotodelt ja see ilu on mind palju mõjutanud!