Poolteist nädalat tagasi punuti Mikale Nairobis 75 patsi, kokku 38 meetrit. Tegelikult oli neid meetreid isegi rohkem, sest päris korralik kogus patsiotsi lõigati lõpuks ära, et uus soeng talle kandadeni ei ulatuks.
Leidsime juuksurisalongi oma Nairobi kodu kõrvaltänavalt, kohe ülikoolilinnaku juurest. Seal töötas üks tore naine, Veronica, kes meile sõbralikult seletas, kuidas neid patse tehakse ja nii läksimegi oma ärasõidule eelneva päeva hommikul sinna ning Mikale hakati kibekähku patse punuma. Patsid tulid peenikesed ja väga tugevalt, tihedalt punutud.
Juuksuri käed käisid tõepoolest ülikiiresti ja peagi saime aru, miks sellist tempot vaja oli. Neid patse tuli tõesti palju. Kuklast alustades poole peani olid juukseruudukesed suuremad, kuid mida ettepoole juuksur liikus, seda peenemaks need läksid. Igat patsi punuma hakates, määris ta Mika juustesse veid vaha, mis väga efektiivselt silus ära kõik udujuuksed ja fikseeris patsid pealael.
Kogu see punumine võttis kokku 3 tundi aega, kuigi juuksur arvas, et saab kahe tunniga hakkama. Ilmselt tuli see sellest, et Mikal on väga paksud ja tihedad juuksed. Lisaks punus Veronica ta juustesse neli pakki juuksepikendusi. Nii et ma ei kujuta ette, kui raske kogu see juustekandam meie tibule oli. Aga Mika oli nii tubli ja kannatlik. Olime kogu selle aja Tarieliga tema juures ja ajasime juttu.
Uurisime juuksurilt, kas tal on erinev tunne punuda neid patse sellistesse siledatesse juuksesse. Tema sõnul mitte ja tema käte väledust vaadatas ma ka ei kahelnud selles. Ainuke vahe afrojuustega Mika lõplikus soengus oli see, et tema patsidest turritasid kohati ta sirged juukseotsad välja. Kohalike soengud on selles mõttes ühtlasemad. Veronica punus patsi põhiosa ise ja jättis siis patsiotsa lahti ning tema kaks abilist lõpetasid patsid, punudes need ülipeeneks kuni juukseotsteni.
Samas põhitöö tegi ikka juuksur ise, kellelt me korduvalt küsisime, et ega ta väsinud pole. Ta vastas, et muidugi mitte – tema jõuab päevas 5-6 sellist soengut punuda. Ta lõikas hiljem ka mu juukseotsi (lõikus maksis 1 euro) ja ta käed tõesti ei värisenud ega midagi. Muide, Mika seong maksis 22 eurot (selle sisse oli arvestatud nii töö kui 4 pakki juuksepikendusi, kui meie lisatud jootraha). Eestis oleks saanud selle eest vaid juukselõikuse.
Lõpuks keeras juuksur patsid 4 kaupa mingi pulga ümber keerdu, tegi nende otsa sõlmed ning kastis siis kogu selle juuksemassi korraks kuuma vee sisse.
Seejärel lõikas ta ülipikad patsiotsas maha ja imeilus soeng oligi valmis. Mika oli algul meile oma uue väljanägemisega veidi võõras. Ta nahk tundus tumedate juuksepikenduste tõttu kuidagi eriti hele ja nägu ning ka pea tulid üldse rohkem välja kui tema tavapärase soenguga. Lumivalgeke Mika.
Igal juhul – nii tore, et Mika oma juustes Aafrika veidi soengukunsti Eestisse tõi. Praeguseks on Mikal patsid olnud 11 päeva ja need püsivad tal sama tihedalt ja tugevalt peas, ainult need jonnakad juukseotsad tungivad veidi välja. Veronica lubas, et soeng püsib kuu aega ja nii võikski see olla, kuid kahjuks peame selle ilmselt siiski varem lahti harutama, sest kooli ujumistunnid on väljakutse. Igal juhul – Mika on saanud oma soengut nautida ja mina kaaaa 🙂 Peaaegu kaks nädalat pole olnud vaja ta juukseid kammida, ega kinnitada. Väga mugav. Lisaks jäi Mika bussis sõites silma ühele kunstnikule, kes tema huvitavat välimust kohe kasutada soovis. Nii et Mika soeng on ka ühel photoshootil jäädvustatud. Aga sellest juba edaspidi.
