Eile käisime Mikaga juuksuris. Tal on peaaegu terve elu pikad juuksed olnud ja ta juba kannatas nende soojuse, raskuse, pideva kammimise ja patside punumise all. Muidugi on ta oma haldjajuustega kaunis, kuid vahepeal võiks ju laps neist puhata ka. Nii et juba suve alguses rääkisime Mikaga, et võiks ta juuksed lühemaks lõigata. Kuid enne oli mul soov temaga üks fotolavastus ära teha. Nüüd lõpuks sai see tehtud ja suundusimegi Iluarsenali, kus ma ka ise juuksuris käin.
Pakkusin, et ehk võib lasta ta juuksed umbes õlgadeni lõigata, kuid Mika soovis samasugust soengut nagu mul. Ainult ilma tukata, selle väljakasvatamisega oli ka tükk tegu. Nii jäigi. Juuksur ja eelnevalt ka mamma Helgi muudkui ahhetasid kui neile oma plaanist rääkisime. Mika oli otsusekindel ja vana rahu ise. Ta muudkui muheles juuksuritoolis ega pilgutanud silmagi kui ta võimas juuksevoog (28 cm) maha lõigati. See neiu teab, mida tahab ja ei kõhkle endas!
