Paar päeva tagasi lisandusid Mika sõnavarasse need kaks mitte kõige meeldivamat sõna: “Ei taha!” ja “Kohe!” ning just sellisel kujul, hüüumärkidega. Eks ta juba mõned kuud näitab ka oma iseloomu, kuid nüüd nende sõnadega on asi veel konkreetsemaks läinud. Vahepeal…
See metsanotsu pilt on taas Tarieliga koos konstrueeritud pilt. Et oleks võimalikult nummi ja võluks kõik inimesed ära 😉 Notsu mõte oli enne, siis tuli vanasõna (Saksa) – A small gift is better than a great promise, eesti keeles – Väike…
Alates veebruarist olen joonistanud pilte oma uue digilaua wacom cintic pro`ga. Ja nüüdseks olen juba kenasti kohanenud – joonistustempo on suurenenud, kuid pildi kvaliteet pole selle all kannatanud, pigem vastupidi ; ) Nu eks mõneti on see ka lihtsalt kogemuse…
Mika vaikselt juba kasutab käändeid, kuid hetkel veel mitte väga osavalt 🙂 Tavaliselt ta lihtsalt lisab sõna lõppu “ma” ja nii saab päris naljakaid sõnu. Eriti naljakas on, kui ta ütleb “jaa”, aga millegipärast tahab sinna ka “ma” lõppu lisada…
… ehk pilt, mida ma väga palju muutsin ja väga kaua joonistasin. Kokku tuli ei rohkem ega vähem, kui 27 töötundi. See on ikka väga palju. Olen juba kogenud illustraator ning tavaliselt võtavad sellises mahus pildid mul umbes 10 –…
Täiendamaks süngemat sarja Lucky Son of a Bitch sarjale BFAM joonistasin unistavast sakura pikast samurai pika, kes seisab keset pimedust ja lumesadu. Kirsiõie asemel hoiab ta käes hoopis mõõka. See sari meenutab mulle alati, et ka kõige helgemal inimesel on…
Veel rääkimise teemadel: nüüd saab Mikaga juba dialoogi pidada. Tema vastused on lühikesed ja vahepeal ka kodeeritud (ema-isa saavad enamasti aru, teistel vist nii kerge pole), kuid need on ikka päris dialoogid 🙂 Üks näide tänasest päevast: Mina: Kas sa…
Kiirelt olen sellest juba oma aasta kokkuvõttes kirjutanud, kuid tahan siiski põhjalikumalt Mika esimest välisreisi kajastada. Mõte oli proovida enne 8-päevast Portugali reisi, kuidas on väikese lapsega reisida. Onu Varpo võtsime ka kaasa, sest tema pidi sellel ajal, kui meie…
Kirjutasin nädal aega tagasi, et tütreke on hakanud rääkima. Paar päeva peale seda postitust ütles ta esimest korda oma nime. Nii lahe oli kuulda, kuidas ta algul hästi arglikult seda hääldas. Vaikselt ütles “Mika” ja see tegi meile tohutult rõõmu.…
Mina: “Kuidas Sulle tänane päev meeldis?” Mika (1,8): “Okey!”
Üle pika aja tegin tööprotsessist pildirea ka. Tundus kohe alguses, et tuleb huvitav pildi kujunemine ja ma ei eksinud. Selle pildi kombineerisime koos Tarieliga. Eks ma iga pildi puhul tahan ju, et see meeldiks peale minu enda ka paljudele inimestele.…
Oh, mida meie aasta ja 9 kuune Mika juba kõike oskab. Ma ei kujutanud ette, et enne 2-aastaseks saamist ta nii palju teeb-toimetab-jutustab 😀 Ja see on nii lahe! Just täitus tal aasta potilkäimist. Ta sai selle hämmastavalt ruttu selgeks…
Märkamatult ja kuidagi väga järsku (nagu ikka need asjad on) on Mika hakanud rääkima 🙂 Ok-ok, mitte veel päris rääkima, aga siiski ta sõnavara on viimase paari kuuga plahvatuslikult kasvanud kahest-kolmest sõnast saja sõnani. Ta ei oska neid kõiki veel…
Kolmas vanasõna pilt sel aastal ja esimene pilt, mille joonistasin oma uue digilaua Cintic Pro`ga (nõuab veel harjumist, aga tunne on juba mõnus ja iga hetkega omasem), kujutab väikest lindu, pöialpoissi. Otsisin sobivat vanasõna ja kuidagi jõudsin kurbuse teemani. Sõnale…
Nüüd on Vanasõna sarjas juba nii palju pilte, et saan olemasolevatele “paarilisi” joonistada. Kui leidsin Taani vanasõna – Blacksmith`s children are not afraid of sparks, eesti keeles – Sepa lapsed sädemeid ei pelga, mõtlesime Tarieliga kohe, et need sepa lapsed…