Kuidagi loomulikult kujunes nii, et Tarieli tahtis kirjutada meie (st kohast, kus elame), ja mina meie kõrvalkülakesest. Minu jaoks on just see kohalik külake armsam, huvitavam ja hubasem. Ja isegi sealne kohatine räpakus kuidagi aus 🙂 Enamus mehhiklasi, kes meile Chemuyilis tänaval vastu tulevad, teevad oma silmade ja naeratusega nagu pai. No nii toredad on nad!
Muidu kõndisime sinna külla suurt teed mööda, kuid ühel päeval nägime, kuidas inimesed väljusid suurele teele otsekui oleks tihe džungel neid sinna võlunud. Nägime, et otse suurelt teelt keerab metsatihnikusse kitsas rajake, mis kohati on kui tunnel, sest puud ja taimestik rõhub peale. Ja minnes mööda seda kitsast rajakest, jõudsime vaid paari minutiga Chemuyili algkooli juurde, kust algabki küla. Nii et hakkasime seda teed ussiauguks kutsuma ja üsna pea puutus see nimetus millegipärast “mutiauguks”. Nüüd käimegi külas selle mutiaugu kaudu ja hoime sellega palju aega kokku.
Chemuyilis, mis on väike külake ja kus elab veidi üle 500 inimese, on mitu poodi (me oleme siiani käinud vähemalt viies poes) ja mitu restorani (oleme käinud kolmes, kuid neid on kindlasti veel). Ja need on väga head restoranid. Me oleme nüüd mehhiko toitudega nii harjunud, et ei kujuta ettegi oma päevi ilma tortilla krõpsude, guacamole, ubade ja praetud banaanideta ette. Neid kõiki saame nii La Palapas kui ka Leon`s, mis on meie põhirestoranid siin.
Chemuyilis on ka kolm mänguplatsi, mis isegi praegu – koroonatingimustes – on lastele avatud. Mika rõõmuks, sest Cancunis olid kõik linna mänguplatsid kinni. Üldse suhtutakse siin kandis maskikandmisse leebemalt kui Cancunis, kus see oli ikka üsna rangelt nõutud kõikjal. Käsi küll desinfitseeritakse nii meil kui endi hoolikalt. Uksel on enamasti teenindaja desovahendiga kohe ootamas. Ja söögikohtades desinfitseeritakse peale külaliste lahkumist kiirelt kõik pinnad. Selles mõttes olen positiivselt üllatunud. Mehhikos on palju puhtam kui ma arvasin olevat.
Ja muidugi Chemuyili majakesed. Enamuses on need maaliliselt räämas, mis on mulle väga südamelähedane ja põhierinevus meie elupaiga ja kohaliku küla vahel. Siin on toredaid ja vaimustavaid detaile, mida hooletult või juhuslikult oma kodu kaunistamiseks lisatud. See on PÄRIS!
Homme sõidame siit juba ära. Aitäh Sulle, Chemuyil! Oleme paar päeva Cancúnis ja veedame aega Sabina ja ta perega, ning suundume siis uude osariiki – Chiapasesse.