… ehk pilt, mida ma väga palju muutsin ja väga kaua joonistasin. Kokku tuli ei rohkem ega vähem, kui 27 töötundi. See on ikka väga palju. Olen juba kogenud illustraator ning tavaliselt võtavad sellises mahus pildid mul umbes 10 – 15 tundi. Aga seesinane kass ei tahtnud ega tahtnud mul välja tulla.
Vanasõnaks Ameerikast pärit ütlus – The face is a mask, look behind it, eesti keeles – Nägu on mask, vaata selle taha. Ja peategelane, kassivõistluse võitnud must kass, preili Julie, oli ka olemas. Ning mõte pühendada see Vanasõnade sarja 72. pilt, teatrile, samamoodi. Olen EKAs stsenograafia eriala lõpetanud ja teater on mu elus suurt rolli mänginud. Muidugi võttis aega 71 pildi jagu, enne kui teatrini jõudsin, kuid ega sellega seonduvaid vanasõnu ka väga võtta pole 😉
Alustasin nii.
Lisasin värvid.
Proovisin teisi värve. Siin tuli Tarieli ja ütles, et see on ju kass otse põrgust 😀
Taustavariante oli veel väga palju. Mässasin ja mässasin, sinna kulus palju aega ja võhma. Siis arutasin Tarieliga, et mida teha, ta soovitas, et proovigu ma tapeeti – viia kass interjööri. Proovisin rokokoost inspireeritud roosimustrist, kuna kassi kleit ka selle ajastu võtmes.
Tekkis tunne, et see roosa taust ikka üldse ei toeta mu musta kassi kontseptsiooni ning tuleb proovida midagi neutraalsemat, sest kleidi valgest värvist ei tahtnud ma kuidagi loobuda. Halli fooniga läks üldmulje veidi paremaks küll.
Alles siis kui taustavärv paigas, alustan tegelase joonistamist, nii ka nüüd.
Aga nagu näha, polnud ma selle taustaga ikka päris rahul ja kogu aeg muutsin seda kassi portree ja kleidiga töötades.
Kui mul pilt pooleli on, siis “joonistan” seda mõttes kogu edasi ja ühel õhtul und oodates tuli idee lisada foonile teatri eesriie. Proovisin.
Algul tundus, et töötabki. Kindlasti aitasid sellele muljele kaasa kleidile lisatud mustad triibud, ilma nendeta oli kassi pea justkui lõigatud sinna valge kleidivahu sisse …
… Kuid pildiga edasi töötades, hakkas tugev punane foonil mind ikkagi häirima.
Nii et lõpuks ostustasin siiski halli rokokoo roosidega tapeedi kasuks, mis tõstis kassi, kui pildi peategelase, kõige paremini esile. Samuti eemaldasin kuldsed kaunistused ja tutid seelikuosalt ning muutsin maski valgeks. Muidu sulandusid mask ja nägu liiga kokku.
Lõpuks-lõpuks oli ka see pilt valmis saanud ja nagu kivi langes südamelt.
