Veel Mehhiko hindadest

Tegin Youtube’i ülevaate Mehhiko hindadest ühe poeskäigu põhjal ja samuti kirjutasin hindadest oma esimeste muljete postituses.

Nüüd on Mehhikos peaaegu kuu aega elatud ja hindadest on veidi parem ülevaade. Mõned tähelepanekud:

• Yucatani poolsaar on koht, kus liigub palju turiste või siis inimesi, kes käivad siin pikemalt ja regulaarselt puhkamas. Enamasti USA-st ja Kanadast ehk nn snow-bird’id. Mehhiko on riigina teadlikult arendanud seda piirkonda ja see on andnud ka tulemusi. Cancun näiteks on ise vaid 50 aastat vana, Tulum on saanud popiks viimase kümne aastaga. See turistide rohkus paraku muudab kogu piirkonna kallimaks ja seda ebaühtlaselt. Näiteks majutus airbnb kaudu – selline 2-3 toaline korter, kus saab peatuda 3-4 liikmeline pere ning tingimustega, et korter pole täielik peldik, samas mingit luksust ka taga ei aja – võib Cancunis maksta 50 eurot üheks ööks. Tulumis aga alla 80-100 euro juba naljalt midagi ei leia ja päris suur osakaal on selliseid kortereid, kus tahetakse 100-150 eurot öö eest. Samasugune korter kesk-Mehhikos on pigem 40-50 eurot/öö.
• Üldiselt on hinnad suures osas Eesti hindadest madalamad, kuid mitte kordades. Keskmiselt võib vahe olla 20-50% Mehhiko kasuks. Näiteks hommikusöök kolmele (sh üks laps) läheb maksma 10-15 eurot, sama toit maksaks Eestis umbes 15-23 eurot.
• Üldiselt on hinnad kohalikele ja välismaalastele samad. Erandiks on vaid mõned kohad ja seal on selgelt välja toodud erinevad hinnad: näiteks tasulises rannas on kohe kirjas, mis hinnaga saab sisse kohalik ja mis hinnaga välismaalane. Nöörida ja petta pole vist keegi siiamaani üritanud 🙂 oli vaid kaks erandit. Rannas müüdi saiakesi ja ma võtsin ühe kohe kätte ja alles siis hakkasin uurima hinda. 80 peesot ehk neli eurot on selgelt kõrge hind, sest selline saiake ei tohiks üle euro kohalikus kohvikus-poes maksta. Teisel korral soovis taksomees saada 500 peesot sõidu eest, millle saaks Uberiga 100 peesoga.
• Jootraha (söögikohtades) eeldatakse 10-20% ja tihtipeale maksmisel palutakse valida, kas annad 10, 15 või 20%. Nii palju, kui ma ühe FB grupi arutelust aru sain, siis kohalikud annavad tavaliselt 10-15%, eurooplased reeglina 10%, ameeriklased aga pigem 20% või enamgi.

Siin ka mõned näited hindadest:

• Suur (20l) pudel vett, 40 peesot ehk alla 2 euro. Tühja pudeli peab vastu andma.
• 130 km bussisõit maksab 1 inimesele umbes 200 peesot ehk alla 10 euro.
• Riigisisene lend (umbes 1000 km) kolme peale (käsipagas; istmeid ei valinud) 142 eurot.
• Kaks suurt pitsat, 278 peesot ehk veidi üle 13 euro.

• 30 sushirolli, suur mahl ja tee, 17 eurot. Oli küll soodusõhtu, aga ikkagi väga hea hind! Ja ülimaitsev oli ka!

Hetkel selles piirkonnas väljas söömine on meile maksma läinud 10-25 eurot. Hind kahele täiskasvule ja ühele lapsele, kes kõik armastavad süüa 🙂 10-15 euro eest saab korraliku hommikusöögi – näiteks täna saime 14 euro eest (koos jootrahaga) omleti, pannkoogid, puuviljataldriku, kohvi ning suure mahla. Lisaks tasuta maisikrõpsud tomati-sibula-koriandri lisaga. Lõunasöök-õhtusöök on enamasti maksma läinud 15-25 eurot.

Kinnisvara ja selle hinnad on jätkuvalt kuum teema Eestis, seega hea on võrrelda hindasid Mehhiko omadega. Meie esimene korter oli suht Cancuni kesklinnas, umbes 50 ruutmeetrit, päris viisakas ja armas linnaosa, kus olid väga kenad hooned. Selline korter maksab umbes 50 000 eurot. Chan Chemuyilis peatume aga lihtsas majakeses, ka umbes 50 ruutmeetrit ning tilluke hoovike. Hindade vahemik 90 000 – 140 000 eurot. Kahekümne aastaga on Chan Chemuyili majakesed tõusnud hinnas umbes kolm korda. Üsna kõrge hind on tingitud Tulumi lähedusest (20 km), kus on hoopis kõrgemad hinnad.