Siit tuleb üks pildipostitus, Bangkoki kohta ma veel kirjutan eraldi. Paaril õhtul meie maja juurest kulgeva kanali äärt mööda jalutades, sain väga maalilisi kaadreid ja Tarieli soovitas neist eraldi postituse teha.
Bangkok on ehitatud vanale kanalisüsteemile. Need pärinevad linna asutamisest 1782. aastal, siis kasutati neid transpordivahendina toidu- ja veeallikana, usutseremooniatel ja paljudes muudes tegevustes. Kanalite kallastele ehitati olulisi hooneid – turge ja templeid. See mõjutas linna arengut ja ülesehitust. Autode ja teede tulles, vähenes kanalite roll. Nüüd on mõned kanalid lausa täidetud ja tänavateks sillutatud.
Lugesin netist, et kui linnas transpordiga liikuda, siis ei pruugi kanaleid väga märgatagi. Tõsi on, et ka meie nägime kanaleid just siis, kui linnas jala liikusime. Praegu elame oma Bangkoki teises kodus ja vaid mõni meeter me majast, jookseb üks suuremat sorti kanal mööda. Nii et saame seda kanalielu tunnetada. Siin kandis oleme nende ääres vähe inimesi liikumas näinud. Maju on siin samas tihedalt. Võibolla on asi selles, et kohalikud ei liigu eriti jalgsi, kuna ilm on nii palav, siis kasutatakse palju ühistransporti ja turiste peetakse kummaliseks, sest nad kõnnivad jala. Me liigume enamasti õhtuti, mil sooja 36 kraadi ja päike leebem. See proua kastab oma maja põõsaid.
Arutlesime, et kas meie kodu lähedases kanalis ka kalu ja varaane on. Hiljem selgub, et kalu on, sest kohalikud poisid püüdsid neid. Aga varaane pole siiani näinud, küll elab neid hiidsisalikke paljudes parkides ja vähemalt ühes linna läbivas kanalis nägime varaani ka.
Kuigi praegused Bangkoki kanalid on haisvad, saastunud ja madala veetasemega, on nad ajaloolise mälestusena ikkagi nagu linna veresooned. 19. sajandil nimetati Bangkoki isegi “Ida Veneetsiaks”. Kuna ookeanide tase tõuseb ja Bangkoki vundament vajub ühe blogi järgi väidetavalt 8 cm (tundub kuidagi palju) aastas, mängivad kanalid linna tulevikus kindlasti olulist rolli.
Kohati on kanalid üsna kinni kasvanud, ilmselt tuleb see sellest, et vett on vähe ja konkreetselt seda kanalit mööda pole küll keegi paadiga väga ammu liikunud.
Kõrkjad omakorda loovad väga maalilisi vaateid. Sellel fotol on üks üsna kehv, saralaadne plekk-tahvlitest maja. Aga ka seal elasid inimesed, kes viipasid meile sõbralikult ja seadsid pesu kuivama.
Peale neid kehvi elamuid tuleb palmitihnik. Meie kodu asub kesklinna vahetus läheduses ja on lahe näha, et sellist puutumata loodust on Bangkokis veel olemas.
Kanalil sillaservale olid laotud banaanikobarad.
Edasi me sel õhtul mööda kanaliserva ei läinud, vaid keerasime ühte kõrvalkvartalisse ja leidsime end kesk getot. Seal oli palju selliseid räämas maju, mis olid nummerdatud, ja üldse oli nagu kõhe olla. Raske on seletada, aga noh, me kõik teame seda tunnet.
Sel õhtul läksime sealt võimalikult kiiresti läbi, aga järgmisel korral sinna jalutades, leidsime otsetee getost välja – ronisime üle müüri. Kuid kuna sinna oli trepp-redel seatud, siis oli see ok. Igaks juhuks küsisime müüri taga elavalt mehelt, et kas tohime nende kvartalisse tulla. Saime jaatava vastuse. Selle müüri taga oli täiesti hubane ja kodune olemine.
Teisel õhtul kõndisime mööda kanaliserva kaugemalt linnast koju ja meile avanesid taas kaunid vaated. Ja taas ümbritses meid vaikus. Kanali ääres kõndides võlubki mind, et siin ei sõida rollerid ja autoteed on kaugel. Kui silmad kinni paned, võid tunda, et oled külatänaval, mitte suurlinnas.
Kohalikud poisid kala püüdmas. Küsisime, et kas näkkab ka ja nad kiitsid, et näkkab ning et kalad on suured.
Siin leidub igat sorti maju – on päris uberikke ja ka ilusaid korda tehtud vanu maju.
Muide, need värvilised majad on selle ülaloleva pildi maja sisehoov. Kui palju loeb see, et fassaad on rõõmsaks värvitud. Kohe tundub maja nagu uuem ja uhkem.
Need kenad värvilised majad paistavad ka meile kodust kätte, foto on tehtud muidugi zoomiga.
Veel mõned ilusad majad.
Ja jõudsimegi oma kodu juurde tagasi. Kanalimiljöö on lahe!
[…] meeldis ka Bangkoki lihtsam ja vaesem külg. Linna läbivate kanalite (Olivia kirjutas kanalitest eraldi postituse) juures olid tavaliselt viletsamad majad, kuid samas oli siin ka teatud romantika ja omamoodi […]