Ükssarvikuiga ja printsessilaager

Olen oma elus kaua aega olnud sõber, abikaasa, illustraator, koeraomanik .. ja lasteta naine. Siis, 36-aastaselt, olin korraga ema. Kõik need teised rollid on minuga olnud nii kaua aega, et vahel tabab see mind siiani rõõmus-uhke üllatusena ja maailm jääb korraks seisma. Ma olen Mika ema! Mika, kes alles oli nummi beebi, siis mudilane ja nüüd järsku on ta kuidagi märkamatult suureks tüdrukuks sirgunud.

Näpistan end ja ütlen, et – Jah, ma olen 5-aastase tüdruku ema! Kuidas see siis juhtus??? 😀 Ta on jõudnud ükssarviku ikka. Mõtlesingi, et kuna see lillepärg koos kuldse sarvega tema laubale jõuab. Mõnel juhtub see varem, mõnel hiljem (mõnel vb ei juhtugi). Mikal siis nüüd. See juhtus nagu päevapealt, veidi enne ta sünnipäeva. Juba muretsesin, et ta ei võtagi seda sarvega peavõru ära, kuid nüüd on kõik normaliseerunud ja ta kannab vahel hoopis sädelevate roosade merikarpidega kaunistatud peavõru. Nii et natuke ka merineitsi periood.

Mika – kord ükssarvik, kord pritsess, kord merineitsi.

Märgiline päev on täna ka sellepärast, et homme läheb Mika printessilaagrisse. Eks näis, kuidas see kõik talle meeldib. Oodanud on ta seda juba mitu kuud, sest registreerisime ta juba Mehhikos olles. Mnjaa, meie väike tütreke sirgub!

Leave a Reply