Nii kiirelt on läinud Mika esimene semester koolis ja praegu on nagu märkamatult juba teine täies hoos. Samas tundub, et Mika on juba nii ammusest ajast koolis käinud. Ilmselt tulenevad need vastakad tunded sellest, et oleme temaga seda teed samm-sammult…
Mu lindude-joonistamise-aasta jätkub. See sinitihane lendas mu mõttesse ja kohe oli tal ka tanu peas, millele ilmus kuidagi iseenesest punase risti märk. Vahel on piltidega lihtsalt nii, et polegi vaja neid kuidagi konstrueerida, vaid nad on justkui kohe valmis. Sinitihasest…
Uskumatu, et meie teisest reisist Mehhikosse on möödas juba aasta ja samas tundub nagu oleks möödunud palju rohkem aega. Sest selle aasta sisse on mahtunud nii palju, kaasaarvatud see, et meie Mehhiko pere käis Eestis külas. Dia de Muertose aeg…
Meie eelmise aasta sügisel toimunud USA-Mehhiko reisist jäid mul kirja panemata San Antonio ja Mehhiko lood. Tean, et nn mälestusena pole postitus nii lahe, kuid õnneks on mul briljantne pikk mälu ja päevik, mis aitavad hästi kõike taastada ja siia…
Mika palub mu paberile looduslikke asju joonistada. Joonistame mõnda aega vaikides. Seejärel. Mika (asjalikult ja elutargalt): Terve elu sirgeldad arvutis. Varem või hiljem pead sa õppima paberil joonistama! True, true!
Esimest korda kolme aasta jooksul oleme sügisel Eestis. Kolm sügist meie elus on vahele jäänud ja selle asemel on olnud päikselised paigad maailma eri kohtades ja see on olnud nii nauditav! Aga see sügis on teistmoodi, sest Mika läks esimesse…
Art is the daughter of freedom ütles kunagi Friedrich Schiller, eesti keelde panin selle niimoodi – Kunst on vabaduse tütar. See mõte inspireeris mind väga, eriti peale New Yorgis käimist ja Vabadussamba külastamist. Ühtlasi mõtlesin seda pilti joonistades Pariisi olümpiamängudele,…
Üleeile oli Day 1, nagu me eile Tarieliga nalja tegime. On tunne nagu oleksime ise koos Mikaga kooli läinud ja tegelikult ju lähemegi. Eks lasteaiaga oli ka nii, kuid kooliga on see ilmselt intensiivsem. 1. septembril, pühapäeval, oli meil Rocca…
See oli armastus esimesest silmapilgust! Kohe, kui ma meie koerafoto võistlusel Nirvana pilti nägin, teadsin, et pean just teda joonistama. Ka Tarielile meeldis just see kutsa kõige rohkem, nii saigi temast meie üle viie aasta korraldatud võistluse võitja. Uhkelt Nirvana…
Kuidas tekib mõnes linnas nii eriline tunne? Kas see sõltub sealsest arhitektuurist, inimestest, valgusest või kogu üldisest õhustikust? Arvatavasti kõigi nende ja veel paljude elementide kooslusest. Lisaks sellele, kas ja millal oled selles paigas varem käinud. Ma olen Haapsalus käinud…
Mõnd pilti olen väga kaua oma mõttes kandnud, kuid pilti papagoist ilmselt kõige kauem. Papagoi-piraati kujutasin ette juba 8-10 aastat tagasi, seega päris Lucky Laika algaegadel. Kuid polnud kindel, milline see papagoi olema peaks, kuni sel kevadel tuli peategelane ise minu…
3. augustil olime taas Setomaal, seekord Seto kuningriigi päeva tähistamas. Seekord toimus (pidustus on mööda Setomaad liikuv) Obinitsas ning juba 31. korda. Obinitsa on väga armas küla, üsna Koidula piiripunkti lähedal ning selle kaunil nõlval kõrgub kuulus Seto lauluemade auks…
Nädal tagasi oli päev, millesse mahtus lisaks suguvõsa kokkutulekule ka Evald Okase uuesti ülesehitatud muuseumi avamine Haapsalus. Nii kaua kui mina mäletan, on see muuseum alati olemas olnud. Tegelikult avati see 2003. aastal. Umbes sel ajal sain EKA-s tuttavaks ja…
Selle imelise kolme südamega looma joonistamine oli mulle tellimustöö Tarielilt ja Mikalt. Nende soov oli juba ammu, et Vanasõnade sarjas peaks ka kaheksajalg olema. Nii see pilt sündiski ja seda joonistada oli vastu ootusi väga lihtne. Mõnikord on nii, et…
Eile käisime Viljandimaal Kuudekülas, kus oma talus korraldasid Peralaante suguvõsa kokkutuleku kaksikõed Eda Palatu ja Raili Uibopuu. Peralaante suguvõssa kuulun ma isa kaudu ja väga tore oli sugulastega üle aja kokku saada. Olid kord Andrei ja Jevdokia ning neil sündisid…