Tarieli on mu suurim õnn, mu igavene naerutaja, parim sõber ja elu armastus. Ta on alati olemas, hoolimas ja hoidmas. Talle meeldib teha suuri ja kalleid žeste – rentida laev, limusiin ja restoran, et mu kätt paluda või sõita Londonisse, et ma…
Jaapani koi kala avastasin enda jaoks Mehhikos. Nägime neid ühes suures pargis tiikides ujumas ja nad olid ebareaalselt ilusad. Nende kuju, värv ja graatsia lummasid mind ja inspireerisid kohe joonistama. Otsisin kaua sellele uhkele kalale sobivat sõnumit ja lugesin tema kohta…
Mehhikos olles tekkis mõte, et võiks lasta end Tarielil sealsetes rahvarõivastes jäädvustada. Otsisin sobivat kohta ja leidsin ideaalse – Frida pargi. Seal oli imeline betoonkaartest kolonaad, mille alla tekkis lahe valguse ja varju mäng. Siin, Ateenas, tuli ka tahtmine end…
Igal aastal joonistan Mikale tema sünnipäevaks pildi. Sean selle kokku tähtsaimatest hetkedest tema elus sel aastal. Mika sai 24. juunil 5-aastaseks ja peaagu pool sellest tema eluaastast veetis ta koos meiega Mehhikos. Nagu meilegi läks Mehhiko väga hinge ja on…
Mulle meeldisid väga need kaks nädalat, mis me veetsime oma Budapestis. Seal on väga palju väga ilusat arhitektuuri ja me tiirutasime seal linnas nii palju ringi kui jaksasime. Esimese nädala ilmad soosisid seda eriti, meie saabudes oli sooja lausa 31…
Terjer Lucase rõivastasin parun Münchhauseniks. On vaid omaniku teada, miks see koer just sellist tegelaskuju esindab. Igal juhul teeb mundri kandmine iga looma ühtaegu kuidagi asjalikuks ja samas armsaks. Seega sobib pildi pealkirjaks hästi Terry Pratcheti lause: “It’s not worth…
Just selline kiri seisab meie esimese Ateena kodu “kasutusjuhises”. Tarieli haaras sellest lausest kohe kinni (nagu ta paljudest kõlavatest sõnadest kinni haarab) ja tegi sellest viisijupiga laulukese. Nüüd kõlabki see minu peas alati tema lõbusa lauluna. Aga päike on nii…
Räägime Mikaga teel randa maailma asjust ja ta avaldab täiesti täiskasvanulikke mõtteid.Mina: Mika, sa oled nii tark.Mika: Ma olen ju teie laps! Pooled rakud on issilt ja pooled sinult ja kokku saingi nii targaks.Mina: Sa oled hea inimene, Mika!Mika: Sa…
Mika ütles kunagi, et … Muinasjutus on kõik võimalik. Nüüd saan ma öelda, et ka elus on kõik võimalik. Kuidagi äkki tuli see tunne, et sa võid elada ükskõik kus ja olla ükskõik kes. Ei loe see, kui vana sa…
Kui veel suvel Eestis olime, käisid meil külas jaapanlased. See oli nii eriline külastus, et lihtsalt pean sellest kirjutama. Nimelt astusid jaapanlased ühel ilusal päeval meie juurde, kui me laada lõpus oma asju kokku pakkisime, ütlesid, et nad on meie…
Mika joonistab äsja ostetud markerite ja tintekaga lillale paberile printessi, ükssarviku, roosa pilve, vikerkaare ja mustade piiskadega vihma. Vaatame koos pilti ja arutame selle üle. Korraga hüppab ta püsti ja hõiskab õnnelikult: “Mulle meeldivad printessid ja ükssarvikud, mulle meeldib šokolaadivihm…
Oleme bussiga teel Riiga. Aitan Mikal wc-s käia. Põrand on märg ja buss kõigub. Ütlen Mikale, et bussis on veidi raskem wc-s käia.Mika (karmilt): Emme, ära virise nagu kass oleks mind ära söönud!
Hommik. Sõidame Mikaga bussis lasteaeda. Järsku on Mika jalg istme ja bussiseina vahele kinni kiilunud ega liigu. Ta tõstab korraliku kisa. Mika (üle kogu bussi): Mu jalg on IGAVESEKS kinni jäänud !!!
Kui nägin Mufi pilti ja lugesin tema iseloomustust, siis tekkis mul kohe seos maailmakuulsa telekoka Julia Childiga. Lugu on nimelt nii, et Mufile meeldib väga võid süüa. Ja-jaa, just seda rammusat kuldset toiduainet, mida enamasti võileiva peale pannakse. Kuid mida…
Lapsepõlvest peale on mulle armsaim muinasjutt vendade Grimmide “Lumivalgeke”, seda suuresti just Siima Škopi loodud karakteri tõttu. Selle andeka kunstniku raamitud pilt kahvatust ja süsimustade juustega neiust seisis vanal raadioaparaadil, otse mu voodipäitsis. Kogu lapsepõlve oli see esimene kujutis, mida…