Tsitaat #105 Pesa
Kolime ühest Lissaboni korterist teise. Palun Mika appi pakkima asju ja ütlen, et ta tooks asjad kapist ära. Mika avab kapi: Mida hullu pesa te olete siia teinud!
Kolime ühest Lissaboni korterist teise. Palun Mika appi pakkima asju ja ütlen, et ta tooks asjad kapist ära. Mika avab kapi: Mida hullu pesa te olete siia teinud!
Vaatame Mikaga loodusmuuseumis loomade topiseid ja luukeresid. Jõuame kilpkonna luukere juurde. Mina: Mika, kes see on?Mika: eeee….Mina: Kellel on kilp?Mika: Rüütlil?
Mika on suur emojide fänn. Me ei luba tal “telefonis olla” just väga tihti ja kui ta saab seda teha, siis ikka emojisid saates. Oleme ühel päeval otsustanud minna Lissaboni tõllamuuseumisse. Uurime kõiki neid iludusi ja jõuame ühe väikese tõlla…
Nonii…me tegime selle ära. Alustasime oma plaaniga hakata rohkem reisima järgmise kolme aasta jooksul. Mai alguses arutlesime Oliviaga, et millised meie tulevikuplaanid võiksid olla. Tundsime, et vajame mingit muudatust. Pakkusin siis Oliviale kaks varianti: kas teeme meie korteris ühe korralikuma…
See tunne kui sa oled koos lapsega külas ühel andekal ja väga loomingulisel inimesel, kelle kodu on niivõrd täiuslik, hubane ja harmooniline. See tunne, et Mika saab selliseid aistinguid, inimesi ja keskkondi oma lapsepõlve, teda kõige rohkem mõjutavasse aega. Ja…
Sõidan Mikaga autoga koju, kuhu kohe-kohe peaks jõudma tema täditütar oma vanematega. Mika: Ma pean mõtlema, millise näoga ma külalisi vastu võtan.Mina: Mis? Mis mõttes “millise näoga”?Mika: Nuuh mu tavaline nägu ei sobi.Mina: Jah? Ja pead uue näo valima?Mika: Jah.…
Viimasel ajal armastab Mika mängida minuga peret. Tema on siis naine ja mina mees. Mika pakub, et peaksime pulma korraldama, aga siis tulevad mingid muud mängud vahele ja ta unustab selle ära. Mängime kuni on aeg minna sööma. Mina: Kallis,…
Ootame pitsakullerit. Tema on aga eksinud. Jälgime Mikaga aknast, kuidas kuller uitab vastasmaja hoovis ja helistame talle, et suunata õige maja juurde. Mika nördinult: Ja nii need pitsad jahtuvadki!
Olivia kokkab, Mika vaatab pealt ja küsib minult: Issi, aga kuidas ma saan sulle head meelt teha, kui ma ei oska süüa teha?
Mika võtab meie kõnest kasutusse palju sõnu ja väljendeid. Kuna kõige rohkem on ta koos minu, Tarieli ja mamma Helgiga, siis just meilt saab ta praegu enim mõjutusi. Nii armas on kuulda kui tänapäeva laps kasutab vanaema veidi vanaaegseid lauseid.…
Mamma Helgi ostab viimasel ajal Mikale tihti riideid, juukseklambreid, igasugu töövihikuid jne. Tarieli seletab Mikale, et mamma ei peaks nii palju kulutama, sest mamma on pensionär ja pensionäridel ei ole palju raha.Mika kuulab tähelepanelikult.Mika (asjalikult): Aga mamma käib iga päev…
Pakun Mikale, et ta võib ajaviiteks puust pärleid kummipeale otsa lükkida.Mina: Kas tahad seda teha?Mika (tasase ja aupakliku häälega): See on mulle suur au!
Mika poeb mulle kaissu ja teeb ennast hästi väikseks. Panen oma kampsunihõlmad talle ümber ja räägin, kuidas teda väikse beebina kandelina sees oma rinnal kandsin. Mika teeb armsaid häälitusi ja püüab end veel väiksemaks teha: Emme, ma jään alati sinu…
Sõidame Mikaga autos ja räägime lõhnadest. Korraga ütleb Mika: “Emme, sinu lõhn on nagu armastuse lõhn!” Mina (hellusest veidi segi): “Awwww, oi, Mika, kui ilusti sa oskad öelda!”Mika jätkab: “Ja issi, sinul on naljakuse lõhn!”
Olivia: Vaata, Mika, kured lendavad.Mika (hästi imestunud häälega): Kured? Mis ajast kured lendavad?