Tsitaat #35 Suur valik pärleid
Viimase aja valik pärleid Mika suust: (mängides arsti) Ma mõõdan su vereraskust! Uku Suvistaja (Uku Suviste) Tuuleluulerõuged Koonetoreke (toonekurg) Krobas (kobras) Burgerger (burger)
Viimase aja valik pärleid Mika suust: (mängides arsti) Ma mõõdan su vereraskust! Uku Suvistaja (Uku Suviste) Tuuleluulerõuged Koonetoreke (toonekurg) Krobas (kobras) Burgerger (burger)
Nii armas, et Mika usub, et väljas sajab lund sest ta raputas hommikul lumekuuli 🙂
Joonistan ühe ajakirja jaoks pilti mehest. Mika piilub mu tööd.Mika: See on küll ilus mehekene! 😄
Mika: Minu mamma Helgi on vana … Issi on ka vana …Mina: Aga mina?Mika: Ei, sina ei ole vana! Sa oled noor nagu mina. #armsaimhetk
Hommik. Mika möllab meie voodis tekkide ja patjadega ja siis teatab: Issi, ma üürin sulle pesa!
Kohe kui Mika hakkas rohkem rääkima, õpetasime talle ka meie nimed selgeks. Nüüd ongi nii välja kujunenud, et vahepeal oleme lihtsalt “issi” ja “emme”, aga üsna tihti ta ütleb “issi Tarieli” ja “emme Olivia”. Vanaema pole ka lihtalt “mamma”, vaid…
Meil on välja kujunenud selline rutiin, et algul läheb Olivia Mikat magama panema (see on selline aktiivne faas, kus Mika tegelikult ei kavatsegi magama minna ja lobiseb ning taidleb kogu raha eest), siis tuleb minu vahetus. Minu vahetus algab lühikese…
Kui talv on kolm kuud hiljaks jäänud, siis enam ei tea, kas üldse rõõmustada lume üle või mitte. Siis meenub, et vähemalt üks pereliige tunneb sellest kindlasti rõõmu. Tegelikult oli meil kõigil väga lõbus 🙂 ja siin fotol on Mika…
Mika hääldab mõningaid sõnu väga naljakalt asendades mingeid tähti või lühendades sõnu. Näiteks kisell on kasell. Kondenspiim on konspiim. Üks päev sõi ta peekonit, aga kuna see oli tema jaoks peki moodi, aga samas me õpetasime uut sõna “peekon”, siis…
Mina üritan muidugi ka kaunistada Mikale tehtud sööke, aga nuuh…meeste värk…peaasi, et oleks toitev 🙂 Olivia tehtud puder on aga nagu ükssarviku unenägu 🙂 🌈
Sööme kohvikus. Mina: Kuidas on, Mika? Kas on tore, et mamma kutsus meid välja sööma? Mika: Jaa, aga me pole väljas, me oleme toas!
Mika: Mis tööd sa teed? Olivia: Joonistan. Mika: Kas sa saad ka kedagi kamandada? Olivia: Ei, kamandada ma ei saa. Mika: Siis see pole mingi töö! Inspiratsiooni sai tütar Peppa multikast, kus arutleti ametite üle ja kas seal saab kamandada.
Mina: Kallis, kas sa pole unustanud midagi? MIka (kahtlustavalt): Ei… Mina: Võlusõna äkki? Palun? Mika: Jaa! Paaaalun! Ja kui “Palun” ära unustan, siis ütlen “Pliis”!
Mika uurib raamatust geomeetrilisi kujundeid, jääb pidama ovaali juurde ja siis ütleb mõtlikult: Seda ma pole söönud…
Vaatame Mikaga loomade raamatut, Mika näeb nahkhiire pilti ja hüüab rõõmsalt: Kiirnahk!!!